Mõni aeg tagasi saime Äripäeva veergudelt lugeda, kuidas hea sõber Mart kommenteeris hea kaasteelise Kadri Matteuse loodetavat töövõitu finantskorrektsiooni vaidluses, milles RTK nõuab Tallinnalt sõnade “või sellega samaväärne” puudumise eest tagasi 650 000 eurot.
Aga mitte sellest ei tahtnud ma teile täna kirjutada. Nimelt 15.05.2023 tehtud VaKo otsusest vaidlustusasjas 49-23/259711 nähtub, et samaväärsuse vastu võib eksida ka rakendusüksus ise.
Riigi Tugiteenuste Keskuse ja SA Kutsekoda korraldatavas riigihankes vaieldi mh tehnilise kirjelduse ühe tingimuse õiguspärasuse üle. Tingimus ise oli sõnastatud järgmiselt: Arenduse peamine tehnoloogiline lahendus on paika pandud järgnevalt:
1) Front-End – React.js
2) Back-End – Node.js
3) API – REST
Vaidlustaja argument oli see, et hankija oli vastuolus RHS § 88 lg-ga 6 nimetanud RHAD-s konkreetsed tooted ja teenused. Hankija vastuväide oli, et kuna ta oli teises RHAD-s esitanud üldviite, et kõike tuleb lugeda täiendiga “või sellega samaväärne”, siis on tingimus vaidlustaja viidatud normiga kooskõlas.
Vaidlustuskomisjon aga hankijaga kaasa ei läinud ja tuletas meile kõigile meelde üht põhitõde, mis ka minu arvates kipub hankijatel eriti viimasel ajal meelest minema. Nimelt märkis VaKo järgmist: Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et kui hankelepingu eset on võimalik piisavalt täpselt ja üheselt mõistetavalt kirjeldada, on kindla ostuallika, protsessi, kaubamärgi, patendi, tüübi, päritolu või tootmisviisi, mis võiks anda mõnele ettevõtjale või tootele eeliseid teiste ees või nende osaluse välistada, nimetamine RHAD-is keelatud ka juhul, kui sellele on lisatud „või sellega samaväärne“. Seega RHS § 88 lg 6 koosseisu täitmiseks pidi Hankija hiljemalt vaidlustusmenetluses esitama põhjused, miks antud juhul ei ole ilma konkreetseid tehnoloogilisi lahendusi nimetamata võimalik hankelepingu eset piisavalt täpselt ja mõistetavalt kirjeldada. Hankija ei ole seda teinud.
Kuigi VaKo seisukoht võib tunduda karm ning otsus ei ole veel ka jõustunud, on VaKo otsus minu arvates juba seaduse pinnalt üheselt õige. Riigihangete seaduse § 88 lg 6 ei ole mõeldud selleks, et hankijad saaksid selle alusel jätta tehnilise kirjelduse sisuliselt koostamata, tekitades tehnilisi kirjeldusi utreeritult stiilis BMW või sellega samaväärne.
Ka minu praktikas on kahetsusväärselt sagedased juhtumid, kus hankija lihtsalt nimetab tehnilises kirjelduses talle eelduslikult sobiva toote, lisab sellele parimal juhul märke “või sellega samaväärne” ja siis loodab parimat. Nii oli see ka ühes vaidlustusasjas, milles hankija soovis soetada eriotstarbelisi kõrvaklappe, jättes “samaväärseid” klappe pakkuva ettevõtja alguses esiteks mõistatama, milles siis see samaväärsus peaks täpselt seisnema ja teiseks asus hiljem seisukohale, et muud klapid ikka samaväärsed ei ole.
Selles vaidluses tuleb hankijale aga tunnustust avaldada, kuna tunnistas vaidlustuse saamisel selle põhjendatuks. Kahjuks ei lõpe sellised vaidlused alati nii mõistlikult.
Seda, kas RTK ka enda näite varal finantskorrektsioonide tegemise tarbeks insipiratsiooni saab, näitab ilmselt aeg.
Riigihanke blogi 
No siin tekib näiteks projekteerimise ja ehitusega tegelevatel hankijatel huvitav olukord. Nimelt toimub meie vabariigis projekteerimine standardi EVS 932 ja ministri määruse „Nõuded ehitusprojektile“ järgi (https://www.riigiteataja.ee/akt/118072015007?leiaKehtiv), mille kohaselt jaotatakse projekti staadiumid nende detailsusastme alusel eel-, põhi- ja tööprojektiks. Kui põhiprojektis esitatakse ehitise arhitektuurilahenduste ja insener-tehniliste lahenduste ning kvaliteedi kirjeldus täpsusega, mis võimaldab määrata ehitise eelarvelist maksumust, siis tööprojektis esitatakse insener-tehniliste lahenduste ning kvaliteedi kirjeldus täpsusega, mis võimaldab nõuetekohaselt EHITADA. Elik tööprojekt on ehitusprojekti staadium, mille alusel tohib ehitada. Siin staadiumis toob arhitekt/projekteerija lisaks tehnilistele lahendustele ära ka konkreetsed tooted/materjalid, mida kasutada (näiteks valgustid, mis sobivad kasutamiseks konkreetsete valgusarvutuste alusel).
Seega jääb VAKO lahendist mulje, justkui tulevikus saaks ehitushanget korralda vaid põhiprojekti alusel. Sel juhul jääks hankijale edaspidiseks järgmised valikud:
1) teeb projekteerimis- ja ehitustöövõtuhanke ning jätab kogu tegevuse ehitaja meelevalda, kes korraldab nii projekteerimist, kui ehitust. Seda lahendust ilmselt ükski hankija täna enam ei soovi;
2) teeb projekteerimishanke selliselt, et esmalt projekteerib kuni põhiprojekti staadiumini, seejärel viib selle alusel läbi ehitushanke, kaasab ehitaja tööprojekti tegemisse ning selle valmimisel asub ehitama. Puudeseks projekteerimise ajaline venimine paari kuu võrra hetkel, kui viiakse läbi ehitushanget. Samuti pikeneb ehitajale töövõtuleping aja võrra (nii umbes pool aastat), millal ta on kaasatud projekteerimisprotsessi. Siit võimalik lisakulu ka hankijale.
3) projekteerib kuni põhiprojekti staadiumini, seejärel viib selle alusel läbi ehitushanke, kuid jätab tööprojekti tegemise ehitaja ülesandeks. Siin on võimalikuks probleemiks ehitaja soov asuda ehitama põhiprojekti alusel (sest osadel ehitajatel on kogu aeg kuhugi kiire), tehes tööprojekti paralleelselt ehitustegevusega, mis ei ole aga korrektne, sest nagu juba eelpool mainitud, siis ehitada võib vaid tööprojekti alusel ning osa ehitusprojekte peavad lisaks läbima ka ekspertiisi (https://www.riigiteataja.ee/akt/109062015025) enne ehitustegevust.
Kokkuvõtvalt on hankijal nüüd nuputamist oma jagu, et saada parim lõpplahendus kvaliteetse ehitise näol ja mitte minna vastuollu ehitus- ja riigihanke valdkonna õigusaktidega ning RTK ja VAKO praktikaga.
MeeldibMeeldib
Praktikas tehaksegi ehitushankeid peamiselt põhiprojekti järgi ja töövõtjal on kohustus teha tööprojekt. Just sel põhjusel, et tööprojekti staadiumis on vaja juba konkreetsed materjalid välja valida aga seda RHS ei luba. Eks selline eraldamine (kus PP arhitekt ei ole enam otseselt TP koostamisega seotud) tekitas omakorda probleeme, mistõttu minule teadaolevalt teeb RKAS nüüd projekteerimislepinguid selliselt, et vaatamata, et TP on töövõtja kohustus, on PP arhitekt lepinguga siiski seotud kogu edasise aja (sh ehitamise ajal).
MeeldibMeeldib