Eelmisel nädalal toimus Riigihangete Avakonverents 2025 ning minu isiklik takeaway konverentsil kõlanud teemadest on järgmine.
🏢Rahandusministeeriumi statistika andmetel on keskmine pakkujate arv avatud hankemenetluses tõusnud 2024. seisuga 4,4 peale aga samas on menetluse läbiviimiseks kulunud keskmine aeg pikenenud 82 pealt 87ni. Mida rohkem pakkujaid, seda kauem kulub hankijal menetluse läbiviimiseks. RaM fookuseks on viimasel ajal olnud rahvusvaheline kaubandus ja selle seos riigihangetega. Nt on Euroopa Komisjon avaldanud tööriista, kus saab kontrollida, kas konkreetse riigi pakkujal on võrdne õigus hankel osalemiseks EL pakkujatega. Kuumaks teemaks on ka protektsionismi kinnitav EK lahend Kolin, mille mõjude täpsemaks hindamiseks oodatakse täiendavaid juhiseid Euroopa Komisjonilt. Senikaua loe selle kohta A. Sanchez-Graellsi mõtteid, mõju väliskaubandusele ameeriklaste vaatevinklist ja kohtuotsuse analüüsi õiguskirjanduses. RaM ootab kuni 11.03 tagasisidet hankijate sertifitseerimisprogrammi kohta.
📝 Euroopa tulevikusuunad riigihangetes on lihtsustamine, bürokraatia vähendamine, konkurents, strateegilised eesmärgid, protektsionism, VKE-de kaasamine, ühishanked kaitsevaldkonnas, sektoraalsed õigusaktid ja digitaliseerimine. Kindlasti andke ka tagasisidet Euroopa Komisjonile seoses uute direktiivide väljatöötamisega kuni 07.03.
💶Hankija peab hindamiskriteeriume seades läbi mõtlema ristsubsideerimise temaatika välistamaks hankija jaoks majanduslikult ebamõistlike tingimustega lepingu sõlmimist. Asjade või teenuste ühikhindu hinnates pane igale hinnale reaalsusega kooskõlas olev osakaal – kui eeldatav lepingumaht teenuse X osas on 1%, siis ära anna sellele suuremat osakaalu. Hankija mõelgu läbi kas keelata ristsubsideerimine ja kui keelata, siis mõelda, kas oled suuteline seda hiljem ka reaalselt kontrollima ja põhjendama. Pakkujad võivad igati seaduslikult kasutada sellist hinnastamise mudelit, mis aitab tal hankes edukaks osutuda, isegi kui see tundub ebaloogiline (senikaua kuni ristsubsideerimine keelatud ei ole) – nö „pakkumuse hinna matemaatika“ on praktiline reaalsus hangetes.
🫣Kohkumise teooria – kui välismaine pakkuja näeb RHADs mõnda peletavat tingimust, mis annab teoreetiliselt eelise kohalikule ettevõtjale, ning mistõttu piiriülene pakkuja loobub hankel osalemast esitamata ühtegi sellekohast küsimust või ettepanekut. Kohtutes on juba päris palju finantskorrektsioonide teemalisi otsuseid, kus kohkumise teooriat on hakatud pidama eluliselt ebausutavaks. Kõik esitletud otsused ei ole küll veel jõustunud aga juba olemasolevad annavad ainest mõttele, et teoreetiliselt diskimineerivate hanketingimuste sisustamine tuleks täiesti ümber mõtestada.
🏗️Alliansshanked on veel üpriski haruldased, kuid Transpordiameti Sindi-Lodja silla alliansshanke näite näol on kõik edukalt laabumas ning koostöö on vilgas. Enim pakkus sellise hankemudeli juures lisandväärtust hankemenetluse ajal toimunud arendustöötoad, millel on suur roll lepingupartnerite valikul – töötuppa tulevad väljapakutud spetsialistid tõendama enda kompetentse ja koostöövõimekust ennustades sellega päris hästi ka edasist hankelepingu täitmise uut kvaliteeti. Hankijad võiksid kaaluda, kas ka nende haldusalas on ehitisi, mida rajada innovaatilisel moel alliansshanke teel. Peale Sindi-Lodja silla on alliansshanke teel leitud lepingupartner ka Tartu Riigikaitsemaja rajamiseks ning leidmisel Rail-Baltica põhitrassi projekteerimisel-ehitamisel.
🚘31.12.2025 lõpeb esimene periood keskkonnahoidlike sõidukite hankimiseks ning alates 01.01.26 hakkab uute rangemate nõuetega periood. Kui täna peavad osad sõidukid olema keskkonnahoidlikud = alla 80% heitenormist, siis alates 01.01.26 peavad hangitavad sõidukid olema täiesti heitevabad (nt 100% elektriauto). Hankijatel on viimane aeg teha audit, kas lõppeva perioodi sihtarvud on täidetud. Minu üleskutse Kliimaministeeriumile on teha lihtne ja selge veebitööriist, kus hankija saaks kontrollida, kui palju ja täpselt mis nõuetele vastavaid sõidukeid ta tänasel päeval soetama peab, sest õigusaktid on väga tehnilised ja sisaldavad palju ristviiteid. Selge ja ühemõtteline tööriist oleks siinkohal vägagi tervitatav.
🤖 Tehisintellekt tuleb varem või hiljem ka riigihangetesse ning miks mitte integreerida tehisaru meie suurimas andmebaasis – RHRis? Potentsiaali on palju, sest andmeid on seal palju ja need on kvaliteetsed ning kõik hankijad kasutavad hangete läbiviimiseks just RHRi. Nii mõnegi liigutuse saaks teha oluliselt kiiremini tehisaru abiga – nt võiks registri AI pakkuda hankija sisestatud CPV koodi abil juba teiste sama CPV koodiga hangete enimlevinud tingimusi kvalifikatsiooni, vastavuse ja hindamise osas. Väga palju käsitööd varasema praktika leidmiseks jääb ära.
⚖️Euroopa Kohus on viimase aasta jooksul teinud tähelepanuväärseid lahendeid, mh III riikidest pärit ettevõtjate õiguste, osadeks jaotatud hanke hindamiskriteeriumite kehtestamise, kontsessioonilepingu muutmise, hankelepingu mõiste sisustamise ja väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse lubatavuse osas IT valdkonna vendor-lock-in puhul. Vt minu kokkuvõtet kuni novembrini siit.
Järgmine riigihangete alane üritus on Addenda Riigihangete ümarlaud 20.03, milles Merily Rool juhib mitme pakkujaga raamlepingu paneeli, kus arutlusele tulevad minikonkursid, kaskaadmeetod jm lahendused. Kindlasti võta osa, et olla veelgi nutikam hankija!
Riigihanke blogi 