Valik Euroopa Kohtu lahenditest ajavahemikus 10.2024-11.2025

6.11.2025 toimus Addenda ja Tartu Ülikooli koostöös tehtud rahvusvaheline riigihanke konverents, milles oli mul suur rõõm teha ka ülevaade viimase 12 kuu otsustest, mis on tulnud Euroopa Kohtust seoses riigihangetega.

Lahendeid on, nagu ikka, väga erinevatel teemadel aga eriti viljakas oli kohus hanke- ja raamlepingute (sh kontsessioonide) muutmise küsimuses andes sellel teemal mitmeid olulisi (ja isegi praktilisi) seisukohti. Mh saime teada, et peale riigi- või KOV-firma erastamist ei lõpe sellega sõlmitud sisetehingud ning neid on ka võimalik muuta, kui muudatused vastavad direktiivi nõuetele (vt C-452/23).

Head lugemist!

C‑175/23, 04.10.2024, Obshtina Svishtov

Määrus (EL) nr 1303/2013 – Artikli 2 punkt 36 – Artikli 143 lõige 2

Nn Ühendmäärus ehk VV 01.09.2014 määrus nr 143 “Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord” § 21 jj

Kohus leidis, et „eeskirjade eiramiseks“ määruse nr 1303/2013 artikli 2 punkti 36 tähenduses saab kvalifitseerida üksnes rikkumise, mis „on mõjutanud või oleks võinud kahjustavalt mõjutada“ liidu eelarvet. Seetõttu ei saa liidu õigusega kooskõlas olevaks pidada  olukorda, kui liidu struktuurifondidest toetatavatele toimingutele kohaldatava liidu õiguse või riigisisese õiguse mis tahes rikkumist käsitatakse rikkumisena, mis on liidu eelarvet automaatselt mõjutanud või mis oleks võinud liidu eelarvet alati kahjustavalt mõjutada, sõltumata rikkumise mõjust liidu eelarvele.

Lühidalt öeldes on oluline hinnata riigihankeõiguse rikkumise mõju liidu eelarvele ja pelk rikkumine ei tähenda automaatset negatiivset mõju.

Täiendavalt selgitas kohus, et määruse nr 1303/2013 artikli 143 lõiget 2 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus riigisisesed õigusnormid, mille kohaselt igasugune riigihanke-eeskirjade rikkumine on „eeskirjade eiramine“ selle määruse artikli 2 punkti 36 tähenduses, mis toob automaatselt kaasa finantskorrektsiooni kohaldamise, mille suurus määratakse kindlaks eelnevalt kehtestatud ühtsete korrektsioonimäärade skaala alusel (p 40).

See lahend sai juba kajastatud ka eelmise aasta kokkuvõttes siin.

C‑513/23, 24.10.2024, Obshtina Pleven

Ehitustööde riigihange – Artikli 42 lõike 3 punkt b

RHS § 88 lg 2 p 1, lg 3

Kohus leidis, et väljend „või samaväärne“ tuleb lisada alati, kui tehniline kirjeldus on sõnastatud viitega standarditele, sealhulgas Euroopa standardeid ülevõtvatele riiklikele standarditele. Sama säte ei näe ette ühtegi erandit seoses ühtlustatud standarditega määruse nr 305/2011 artikli 2 punkti 11 tähenduses (p 40)

Lühidalt öeldes tuleb „või sellega samaväärne“ lisada isegi siis, kui viidatud on Euroopa ühtsele standardile, mis algab tähisega EN – (nt EN – ISO/IEC 27001:2017).

C-652/22, 22.10.2024, Kolin

Direktiiv 2014/25/EL – Artikkel 43 – Direktiivi 2014/25 kohaldamatus

RHS § 3 p 2

Kolmandatest riikidest (nt Türgi ja Hiina) pärit pakkujatel ei ole direktiivist tulenevaid õiguseid võrdsele kohtlemisele.

Võrgustiku sektori hankija peab ise hindama, kas lubada hankemenetluses osaleda sellise kolmanda riigi ettevõtjatel, kes ei ole sõlminud liiduga rahvusvahelist lepingut, mis tagab võrdse ja vastastikuse võimaluse riigihangetes osalemiseks, ning kui ta otsustab seda lubada, siis kas on asjakohane näha ette nende ettevõtjate ja teiste ettevõtjate esitatud pakkumuste võrdlemisel saadud tulemuse kohandamine.

Seda lahendit on arvukalt tsiteeritud ja arutatud riigihanke ekspertide poolt, sest tekitas palju küsimusi kolmandatest riikidest pärit pakkujate õiguste ja liikmesriikide ning hankijate kohustuste osas. Lühidalt öeldes puudub liikmesriigil üldaktis (s.o. seaduses või määruses) pädevus reguleerida selliste ettevõtjate ligipääsu EL siseturule, küll aga võib seda teha iga individuaalne hankija. Kas hankija peab selle otsuse tegema riigihankedokumendis või võib ta seda otsustada ka alles peale pakkumuste saamist jääb tulevase kohtupraktika kujundada siseriikliku õiguse alusel.

Eestis on siiamaani vaikimisi lubatud kolmandatest riikidest pärit pakkujatel riigihankes osaleda ja nende hankest välistamine peab olema eraldi RHADs kirjas (vt RHS § 7 lg 3). Kas Eesti on sellise vaikimise lubatud lahendusega tegelikult ületanud enda pädevuse piire? Samas ei kohusta seadus hankijat kohtlema kolmandatest riikidest pakkujaid võrdselt priviligeeritud pakkujatega EL-ist ja mujalt.

Minu jaoks tõstatab lahend ka teemapüstituse, et kas hankija saab selle lahendi alusel piirata ka kolmandatest riikidest pärit (või sealt pärinevate tootjate) tooteid (nt koostisosi, tehnoloogiat jne) isegi kui neid pakub hankel EL-is asutatud ja tegutsev ettevõte, arvestades kerkinud vajadust tagada üldhuviteenuste majandusjulgeolek (nt et meie haiglad ei peaks aktsepteerima Hiina päritoluga seadmeid). Olen selle kohta kirjutanud ka ERRis . Teema on põnev ja jääme ootama arenguid.

C-683/22, 07.11.2024, Adusbef (Pont Morandi)

Direktiiv 2014/23/EL – Artikkel 43 – Kontsessiooni muutmine selle kehtivusajal ilma konkurentsile avamata  – ettenägematud asjaolud

RHS § 123 lg 1 p 4, 6, lg 5

Silla kokku varisemise tõttu sõlmiti kompromisskokkulepe, millega kontsessionäär tasus rahalise hüvitise, tugevdati kontsessiooni esemeks oleva kiirteevõrgustiku turvastandardeid ja kolmandaks loovutati koos oma emaettevõtjaga kontroll kontsessionääri üle (kohustati muutma aktsionäride ringi).

Kohus leidis, et kontsessionääripoolne lepinguliste kohustuste rikkumine ei õigusta kontsessiooni muutmist selle kehtivusajal ilma konkurentsile avamata, sest seda ei saa pidada olukorraks, mida hoolas hankija ei saanud ette näha

Kontsessionääri aktsionäride koosseisu muutust kui sellist ei saa pidada kontsessiooni enda muutmiseks direktiivi 2014/23 artikli 43 lõike 5 tähenduses.

Kontsessionäärile pandud uued kohustused, nagu rahalise hüvitise maksmine või kontsessiooniga antud kiirteevõrgustiku ohutusnormide karmistamine ei paista olevat olulised muudatused, kuna ei muutnud tasakaalu kontsessionääri kasuks (hoopis vastupidi)

Kindlalt väljakujunenud kohtupraktika kohaselt peab avaliku sektori hankija järgima liidu õiguse üldpõhimõtet hea halduse kohta, kuna seda põhimõtet peavad liikmesriigid liidu õiguse rakendamisel järgima

Hankelepingu muutmise teade peab olema piisavalt põhjendatud võimaldamaks eelkõige teistel isikutel peale kontsessionääri saada teada põhjused, miks avaliku sektori hankija leidis, et kontsessiooni võib muuta.

Kui kontsessioonilepingu muutmine on lubatav, siis ei pea hankija kontrollima muutmise ajal kontsessionääri kõrvaldamise aluseid ehk tema usaldusväärsust. Ainult kontsessionääri enda muutmise korral peab hankija aluseid kontrollima.

Liidu tasandil ühtlustamise puudumise korral on iga liikmesriigi ülesanne kehtestada eeskirjad, mis võimaldavad avaliku sektori hankijal reageerida, kui kontsessionäär on kontsessiooni täitmisel lepingut oluliselt rikkunud või teda kahtlustatakse selles, mis seab kahtluse alla tema usaldusväärsuse.

C-578/23, 09.01.2025, Česká republika – Generální finanční ředitelství

Direktiiv 2004/18/EL – Artikli 31 punkti 1 alapunkt b – Väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlus – Tingimused – Tehnilised põhjused – Ainuõiguste kaitsega seotud põhjused – Johtuvus hankijast – Faktilised ja õiguslikud asjaolud, mida tuleb arvesse võtta

RHS § 49 lg 1 p 2

Tegemist on vendor-lock-in näitega Tšehhi maksuametis

Tšehhi Vabariik sõlmis 1992. aastal äriühinguga IBM lepingu (algne leping), mille tulemusel loodi Tšehhi maksuameti infosüsteem. 2016.a algatati nö otsehange selle infosüsteemi hooldamiseks IBM-ga ainuõiguste väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse sätte alusel. IBM loomulikult ei soovinud varalisi autoriõigusi loovutada.

Kohus leidis, et 2016. a otsehanke õiguspärasus sõltus sellest, kas hankijal olid tegelikud ja majanduslikult mõistlikud vahendid, et lõpetada see ainuõiguse olukord perioodil 2004 kuni 2016 enne kui ta otsustas 2016. aastal jätkata IBM-ga.  Kuigi kohus seda otseselt välja ei öelnud, saab otsusest järeldada, et kui hankijal on majanduslikult mõistlik võimalus uue infosüsteemi ülesehitamiseks või kui hankija ei ole vajalikke samme üldse astunudki (näiteks teinud põhjalikku uuringut), siis ei ole hankijal õigust sõlmida süsteemi litsentsiõiguste omajaga uut otselepingut, kuna hankija on ise sellise olukorra omale tekitanud.

C‑424/23, 16.01.2025, DYKA Plastics

Direktiiv 2014/24/EL – Artikkel 42 – Tehniline kirjeldus

RHS § 88 lg 1, 2, 6

Kanalisatsioonitorude paigaldamis- või vahetustööde hanketeate avaldamisel nõuti, et reovee äravoolusüsteemides kasutataks keraamilisi torusid ja vihmavee äravoolusüsteemides kasutataks betoonist torusid.

Kohus leidis, et direktiivi art 42 lg 3 (RHS § 88 lg 1 ja 2) loetelu on ammendav.

Veelgi olulise, kohus leidis, et materjali, millest toode koosneb, ei saa kvalifitseerida „kasutusomaduseks“ või „funktsionaalseks nõudeks“ direktiivi 2014/24 artikli 42 lõike 3 punkti a tähenduses. Hankija ettenähtud materjal on viide „liigile“ või „erilisele tootmisviisile“, mis võib anda eelise teatavatele ettevõtjatele (vt RHS § 88 lg 6)

Hankijad ei või tehnilises kirjelduses märget „või samaväärne“ lisamata täpsustada, millistest materjalidest peavad pakkujate pakutud tooted olema valmistatud, välja arvatud juhul, kui teatava materjali kasutamine tuleneb vältimatult hankelepingu esemest, sest ükski teistsugusel tehnilisel lahendusel põhinev alternatiiv ei ole mõeldav.

Seetõttu tuleb materjalile nõudeid seaded alati lisada sellele märge „või sellega samaväärne“.

C‑266/22, 13.03.2025, Qingdao

Selliste kolmandate riikide ettevõtjad, kes ei ole sõlminud liiduga rahvusvahelist lepingut, millega tagatakse vastastikune ja võrdne võimalus riigihangetes osalemiseks – Nende ettevõtjate õiguse „sama soodsatel tingimustel kohtlemisele“ puudumine – Sellise ettevõtja hankemenetlusest kõrvalejätmine riigisiseste õigusnormide alusel – Liidu ainupädevus

RHS § 3 p 2

Tegemist on jätkuga Kolin lahendile, milles kohus kinnitas enda varasemat seisukohta.

Kolmandate riikide (Hiina Rahvabariigi) ettevõtjate osalemine liidu hankemenetlustes ei ole tagatud. See tähendab, et need ettevõtjad võib nendest menetlustest kas kõrvale jätta või lubada neil seal osaleda, kuid nad ei saa tugineda direktiivile ja nõuda, et nende pakkumusi koheldaks liikmesriikide pakkujate ja direktiivi artiklis 25 viidatud kolmandate riikide (s.o. nt WTO GPA liikmesriigid) pakkujate pakkumustega sama soodsatel tingimustel.

Üksnes hankija (mitte liikmesriigi) pädevuses on otsustada, kas lubada III riigist pärit ettevõtjal hankemenetluses osaleda.  Avaliku sektori hankija võib esitada hankedokumentides sellise kohtlemise korra, mille eesmärk on kajastada objektiivset erinevust ühelt poolt nende ettevõtjate ning teiselt poolt liidu ja liiduga artikli 25 tähenduses sellise lepingu sõlminud kolmandate riikide ettevõtjate õigusliku olukorra vahel. Kuigi on mõeldav, et selline kohtlemise kord peab vastama teatavatele põhimõtetele ja nõuetele, nagu läbipaistvuse põhimõte või proportsionaalsuse põhimõte, saab kaebust, milles palutakse tuvastada nende põhimõtete rikkumine hankija poolt, analüüsida üksnes riigisisesest õigusest, mitte liidu õigusest lähtudes (vt ka EKo C-652/22 Kolin).

C‑728/22–C‑730/22, 20.03.2025 Anib ja Play Game

Direktiiv 2014/23/EL – Artikkel 43 – Kontsessiooni muutmine selle kehtivuse ajal – Riigisisesed õigusnormid, mis näevad ette kontsessionääride poolt kontsessiooni kehtivusaja pikendamise eest igakuise tasu maksmise – Kooskõla – Artikkel 5 – Liikmesriikide kohustus anda hankijale õigus algatada kontsessionääri taotlusel menetlus, mille eesmärk on muuta kontsessiooni täitmise tingimusi, kui sündmused, mida ei olnud võimalik ette näha ja mis ei sõltu poolte tahtest, mõjutavad oluliselt kontsessiooniga kaasnevat äririsk

RHS § 123 lg 1 p 1, § 141 lg 7

Kohus leidis, et direktiivi sätted kontsessioonide muutmise kohta on kohaldatavad ka juhul kui muudatus toimub ühepoolselt seaduse alusel ehk ilma poolte kokkuleppeta.

Teine oluline järeldus puudutas de minimis klauslit, mida saab rakendada ka lepingu pikendamise osas ehk pikendamine on lubatav 10% ulatuses esialgsest kestusest.

C‑452/23, 29.04.2025, Fastned Deutschland

Direktiiv 2014/23/EL – Artikli 43 lõike 1 punkt c – Direktiiv 89/665/EMÜ – Kontsessiooni algse andmise täiendav kontroll

RHS § 12 lg 2, § 123 lg 1 p 4

Lepingu sõlmimise ajal oli töövõtja in-house üksus ehk poolte vahel oli sõlmitud sisetehing. Lepingumuudatuse tegemise ajaks oli in-house üksus aga juba ammu erastatud.

Algne kontsessioon seisnes Saksamaa riiklikel kiirteedel tugiteenindusrajatiste (puhkeplatside) käitamise, kuid muudatusega lisati lepingu mahtu ka sõidukite kiirlaadimistaristute ehitamine, hooldamine ja käitamine tulenevalt siseriiklikust õigusest. Fastned ja Tesla Germany  vaidlustasid sisetehingu lepingu kehtivuse ja lepingu eseme laiendamise.

Kohus selgitas, et in-house üksusega sõlmitud kontsessioonilepingut saab ettenägematutel asjaoludel muuta (kontsessioonidirektiivi art 43 lg 1 p c, RHS § 123 lg 1 p 4) olenemata sellest, et muutmise ajal ei ole kontsessionäär enam in-house üksus. Kui kontsessionäär on muutmise ajal jätkuvalt in-house üksus, siis muutmise eelduseid kontrollima ei pea.

Kontsessioonilepingu muudatust vaidlustades ei saa esitada vaidlustust kontsessioonilepingu sõlmimise õigusvastasuse tuvastamiseks kui tähtaeg selleks on möödunud (õiguskindluse põhimõte). 

Seoses lepingumuudatuse õiguspärasusega selgitas kohus, et ettenägematud asjaolud peavad tingima algse kontsessiooni kohandamist, et tagada sellest tulenevate kohustuste jätkuv nõuetekohane täitmine. See, kas sellisel viisil lepingu eseme laiendamine muudab lepingu olemust või mitte, jäeti paraku siseriikliku kohtu tuvastada.

C‑82/24, 05.06.2025, Veolia Water Technologies

Direktiivid 2004/17/EÜ ja 2004/18/EÜ

RHS § 3

Tegemist garantii täitmisest tekkinud tsiviilvaidlusega.

Kohus leidis, et piisavalt informeeritud ja mõistlikult tähelepanelikul pakkujal peab olema võimalik juba lepingu sõlmimise etapis kindlaks teha, millised sündmused võivad olenevalt olukorrast pikendada garantii tähtaega ning milline on selle lepingu täitmisel tekkida võivate kohustuste ulatus (p 41). Pelk viide riigisisesele õigusele ei võimalda piisavalt informeeritud ja mõistlikult tähelepanelikul pakkujal hankelepingu sõlmimise etapis piisavalt selgelt tuvastada, et garantii rakendamine asjaomases lepingus ette nähtud esialgse tähtaja jooksul võib kaasa tuua garantiitähtaja uuesti kulgema hakkamise, ega võimalda tal ka a fortiori kindlaks teha kohustusi, mis võivad talle selle lepingu täitmisel tekkida.

Euroopa Kohus on juba mitmendat korda rõhutanud, et siseriiklike õiguslike nüansside avaldamata jätmine RHADs toob kaasa kohaliku ja piiriülese pakkuja ebavõrdse kohtlemise. Piiriülene pakkuja ei peaks teadma vaid siseriiklikust kohtupraktikast tulenevaid kohustusi, mida võiks eeldada vaid kohalikult pakkujalt.

Kohtumäärus C-686/24, 10.06.2025 Nidec Asi and Ceisis

Direktiiv ​​2014/25/EL – Artiklid 39, 70 ja 75

RHS § 461 lg 2

Tegemist on ilma kohtuotsuseta määrusega, mida lubab Euroopa Kohtu kodukorra artikkel 99, sest vastus on selgelt tuletatav kohtupraktikast

Euroopa Kohus, tuginedes oma varasemale kohtupraktikale kohtuasjades Klaipedos ja Antea Polska, selgitas hankijatele esitatatud nõuet viia läbi “kaalumine”, et tasakaalustada konfidentsiaalse teabe kaitse tõhusa kohtuliku kaitse põhimõttega. Itaalia õiguses ei olnud sätteid, mis võimaldaksid hankijal tasakaalustada õigust kohtulikule kaitsele äri- või tehnikasaladuste kaitsega. Euroopa Kohus jõudis järeldusele, et ELi õigusega on vastuolus siseriiklik õigus, mis annab kohtulikule kaitsele ülimuslikkuse, nõudes äri- või tehnilisi saladusi sisaldavate dokumentide avalikustamist ega võimalda tasakaalustamist.

C‑715/23, 10.07.2025 Farmacija

Direktiiv ​​2014/23/EL, Artikli 4 lõige 2, artikkel 19, Apteegi käitamise tegevus

RHS § 144

Vald andis loa käitada oma territooriumil haruapteeki, avaldamata eelnevalt kontsessiooniteadet.

Kohus leidis, et apteegiteenus ei ole mittemajanduslik üldhuviteenus, mis on direktiivi kohaldamisalast välistatud kontsessioonidirektiivi artikli 4 lg 2 alusel.

Täiendavalt leidis kohus, et apteegi käitamise tegevus, mille põhiese on inimtervishoius kasutatavate retseptiravimite või käsimüügiravimite tasu eest väljastamine ning nõustamine nende ravimite õiges ja ohutus kasutamises, kuulub artiklis 19 kasutatud mõiste „sotsiaalteenused ja muud eriteenused“ alla. Siseriiklik kohus peab aga selgeks tegema, kas apteegi tegevusluba vastab esiti kontsessiooni mõistele ja kui vastab, siis alles saab kindlaks teha, kas selle sõlmimiseks saab kasutada lihtsustatud korda.

C‑422/23, C‑455/23, C‑459/23, C‑486/23 ja C‑493/23, 1.08.2025,Daka

Direktiiv 2004/17/EÜ –Direktiiv 92/13/EMÜ – Artikli 2d lõige 1

RHS § 147 lg 1 p 2, § 4 p 15

Võrgustikusektori elektrienergia tarnimisega seotud tegevuste alla tuleb lugeda ka rohesertifikaatidega kauplemine.

Kohus selgitas, millal saab teatud hinna ja koguse tingimustel täitmislepinguid pidada raamlepinguteks.

Õiguse kuritarvitamise keelu põhimõtet tuleb tõlgendada nii, et sellega ei ole vastuolus, kui võrgustikusektori hankija võib nõuda tarnijaga sõlmitud lepingu tühistamist põhjusel, et see leping sõlmiti riigihanke-eeskirju rikkudes, samas kui selle nõude tegelik põhjus on nimetatud lepingu täitmise kasumlikkuse vähenemine.

C‑282/24, 16.10.2025 Polismyndigheten

Direktiiv 2014/24/EL – Artikkel 72

RHS § 123 lg 1 p 1

Kaasus puudutab raamlepingute muutmist. Raamlepingus muudeti oluliselt kokkulepitud ühikhindu erinevate teenuste lõikes aga raamlepingu kogumaksumust mitte. Hange toimus madalaima hinna baasil.

Ühest küljest suurendati nende teenuste raadiust, mille eest tuli tasuda ainult kindlasummaline hind, 10 kilomeetrilt 50 kilomeetrile. Teisest küljest muudeti algselt kokku lepitud hindu. Täpsemalt tõsteti ühe piirkonna puhul kindlasummalist hinda teenuse kohta 0 eurolt ligikaudu 400 eurole ning teatud vedude kilomeetrihinda langetati 16,5 eurolt 2,5 eurole ja muude vedude puhul ligikaudu 24,5 eurolt 5 eurole.

Kohus leidis, et de minimis klausel (s.o. 10% ulatuses hinna muutmine) seab piirangu, et lepingumuudatus ei tohi endaga kaasa tuua lepingu üldise olemuse muudatuse.

Mõiste „raamlepingu üldise olemuse muutmine“ erineb mõistest „raamlepingu oluline muutmine“ ning et esimene mõiste hõlmab üksnes kõige olulisemaid sisulisi muudatusi, mis toovad kaasa raamlepingu eseme või liigi olulise muutmise või raamlepingu tasakaalu põhjaliku muutuse, mistõttu võib neid pidada ulatuselt niisuguseks, et nende tulemusel kujundatakse raamleping tervikuna ümber.

Raamlepingu tasustamismudeli muutmine, mis toob kaasa raamlepingu kogumaksumuse väga väikese muutmise, ei saa aga mingil juhul viia raamlepingu eseme või põhimõtteliselt raamlepingu liigi olulise muutmiseni. Samas ei saa täielikult välistada, et erandlikel asjaoludel võib tasustamismudeli muutmine, mis toob kaasa raamlepingu kogumaksumuse väga väikese muutmise, näiteks kindlasummaliste ja muutuvate hindade suhtelise tähtsuse väga suur muutmine, viia raamlepingu tasakaalu põhjaliku muutuseni ja seega muuta raamlepingu üldist olemust.


Dünaamilise hankesüsteemi status quo

Dünaamiline hankesüsteem (DHS) on üks tulevikku vaatav riigihanke vahend raamlepingu kõrval ning aina enam hankijaid piilub sinna poole. Teoorias on DHS hankijate (ja ka pakkujate) jaoks geniaalne vahend erinevate kulutarvikute ja väikevahendite jooksvaks ostmiseks olukorras, kus hankija kulutused eelarve aastal ületavad piirmäärasid ning samas puudub ka soov piirata pakkujate ringi, kellelt nimetatud tarvikuid osta. Veel 2019. aastal oli registris avaldatud üksnes 2 DHSi, kuid 2022. aastal avaldati juba 59 dünaamilist hankesüsteemi, käesolevaks hetkeks on selle aasta jooksul avaldatud juba 19 DHSi ning võib eeldada, et see number kasvab aastast-aastasse. Kusjuures on mu 2019. a artikkel DHSist ka üks enimotsitud artikleid mu blogis, mis tähendab, et teema pakub kindlasti huvi.

DHSi rakendamisega on seega tekkinud juba teatav kogemustepagas ja esimesed probleemid seaduse ja direktiivide tõlgendamisel.

Kui täpne peab olema tehniline kirjeldus DHSi avaldamisel ning millised piirid (kui üldse) esinevad selle muutmisel ja täiendamisel seotud hanke (pakkumuste esitamise ettepaneku) avaldamisel? Rahandusministeerium on avaldanud seisukohta, et tehniline kirjeldus peab olema lõplikul kujul avaldatud juba DHSi loomisel ehk selle hilisem muutmine ja täiendamine alles seotud hanke etapis on vastuolus RHSiga tuginedes loogikale, et rakendama peab piiratud hankemenetluse sätteid.

Sissejuhatus

Dünaamiline hankesüsteem ja raamleping on mõlemad riigihanke vahendid ehk ei kujuta endast menetlust iseenesest. Nii raamlepingu kui dünaamilise hankesüsteemi saab luua (DHSi puhul peab looma) piiratud hankemenetluse alusel. Seaduse enda sätted DHSi läbiviimiseks on suhteliselt napid ning kõiges, mida RHS § 32-35 ei reguleeri, tuleb juhinduda piiratud Hankemenetluse sätetest (§ 32 lg 2).

Direktiivi 2014/24/EL art 34 ega RHS sätted ei reguleeri otsesõnu dünaamilises hankesüsteemis esitatud pakkumuse esitamise ettepanekus (nn seotud hankes) tehnilise kirjelduse täpsustamist ega muutmist vastupidiselt raamlepingu sätetele (art 33 lg 3 – pakkumuse täiendamine ja lg 4 ja 5 – minikonkursi teel hankelepingu sõlmimisel täpsemalt määratletud tingimused).

Kuna DHSi enda sätted direktiivis ega RHSis  ei anna tehnilise kirjelduse täpsuse osas otsest vastust, siis peab analüüsima DHSi kui instrumendi eesmärki riigihangete seaduses ja direktiivis ning kuidas tõlgendada direktiivi ja RHS asjakohaseid sätteid riigihangete üldpõhimõtete valguses.

DHSi eesmärk

Direktiivi preambula punktis 63 on selgitatud, et DHS võimaldab avaliku sektori hankijal saada eriti suures valikus pakkumusi ja tagada seega avaliku sektori rahaliste vahendite optimaalne kasutamine ulatusliku konkurentsi alusel seoses tavapäraste või valmistoodete, ehitustööde või teenustega, mis on turul üldiselt kättesaadavad.

DHS on täielikult elektrooniline vahend korduvate ostude sooritamiseks või tellimuste tegemiseks üldkasutatavate asjade, teenuste või ehitustööde pakkujate nimekirja koostamiseks ja haldamiseks. DHSi eesmärk seisneb selles, et kui süsteem on loodud, peaks hankijal olema lihtne süsteemis elektrooniliselt tellimusi esitada ning kvalifitseeritud pakkujad saavad selles süsteemis konkureerida. DHSi kasutamine peaks tegema ettevõtjatele pakkumuse esitamise hõlpsamaks, aidates vähendada tehingukulusid, millest saavad kasu nii hankijad kui ka pakkujad. DHSil kestusele ei ole ajalist piirangut, st süsteemi võib luua pikemaks perioodiks, kui 2004. aasta direktiivide alusel, mille kohaselt ei võinud DHS kesta rohkem kui 4 aastat. See tagab hankija poolt süsteemi väljatöötamiseks või ostude/tellimuste tegemiseks vajalike kulutuste vähenemise. Võttes arvesse, et ettevõtjad saavad tulla DHSi osalema igal ajal selle kestel, ei tekita asjaolu, et DHSi kestusel ei ole ajalist piirangut, konkurentsialaseid probleeme. (C.R. Hamer in M.Stenicke. P. L. Vesterdorf. EU Public Procurement Law. Brussels Commentary. Article 34: Dynamic purchasing systems. C.H. Beck. Hart. Nomos. 2018 lk 468-469)

DHSi kui lepingute sõlmimise keskkonda on kirjeldatud kui kaheastmelise süsteemina. Esimeses etapis võimaldab hankija huvitatud isikutele juurdepääsu DHSile, tingimusel, et ettevõtjad vastavad kvalifitseerimise tingimustele. Teises etapis kutsub hankija ettevõtjaid pakkumusi esitama, või kui kasutatakse e-kataloogi „traditsiooniliste“ pakkumuste asemel, siis kataloogi esitama või ajakohastama. Mõlemad etapid toimivad pideva protsessina, st uued huvitatud isikud saavad igal ajal DHSiga liituda ning hankija saab riigihankelepingu sõlmida DHSis kogu süsteemi kehtivusaja jooksul. See lihtsustab hankija tegevust, sest ei ole vaja iga hankelepingu sõlmimise jaoks eraldi hankemenetlust korraldada. (M. A. Simovart in R.Caranta, A. Sanches-Graells. European Public Procurement. Commentary on Directive 2014/24/EU. Article 34: Dynamic Purchasing Systems. E. Edward Elgar Publishing. 2021, p 34.03)

RHS kommenteeritud väljaandes on selgitatud, et DHSi lühemad tähtajad on õigustatud DHSi eesmärgiga, milleks on turul juba valmiskujul pakutavate asjade ja standardteenuste ostmine kiiremini ja lihtsamalt kui tavapärases riigihanke menetluses. Kuna pakkujatelt ei oodata erilahendusi, ei ole enamasti vaja ka pikemaid pakkumuste esitamise tähtaegu (M. Parind. M.A. Simovart. Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn, 2019. § 32 komm 15).

Seega võib eeldada, et direktiivid ega seadus ei reguleeri otseselt tehnilise kirjelduse täpsustamist seetõttu, et DHS on ette nähtud standardsete teenuste või valmistoodete soetamiseks, millisel juhul ei ole vajalik tehnilist kirjeldust täiendada ja muuta, vaid üksnes otsustada konkreetne kogus või maht, millises ulatuses teenust tellitakse või asju soetatakse. Näiteks kui mitu tundi standardset tõlketööd või kui mitu klaviatuuri.

DHSi avaldamisel avaldatava tehnilise kirjelduse detailsusastmest

Samas, reaalne elu näitab, et näiteks teenuste hankimisel ei avalda hankijad DHSi alustades detailset ja lõplikku tehnilist kirjeldust, vaid kirjeldavad üksnes riigihanke olemust (nt arendusteenuste soetamine või ressurssi soetamine) ja eeldatavat maksumust. Tüüpiline näide DHSi alustamisel avaldatud tehnilisest kirjeldusest on, et töö täpsem kirjeldus, asukoht ja nõuded kirjeldatakse piiratud hankemenetluste käigus edastatavate pakkumuse esitamise ettepanekutes või pakkumuse vastavustingimused (sh tehniline kirjeldus) sätestatakse igakordselt DHS-i alusel korraldatud hanke alusdokumentides lähtuvalt konkreetse hanke esemest.

Direktiivi artikkel 34 lg 4 p b) ja seda üle võttev RHS § 33 lg 11 näeb ette, et DHS-i riigihanke alusdokumentides peavad olema märgitud vähemalt järgmised andmed: riigihanke olemus ja eeldatav kogus; kogu vajalik teave DHS-i kohta, sealhulgas DHS-i toimimise, kasutatavate elektroonikaseadmete ning tehnilise liitumise korralduse ja spetsifikatsioonide kohta. Direktiivi kommentaarides lisatakse, et viide hinnangulisele kogusele, mitte täpsele kogusele, on seotud DHS-i olemuse ning selle paindlikkuse ja ostutegevuse tõhusa toimimisega. Hankija ei pea teadma täpset hangitavat kogust, sest DHS ei pruugi alati hästi toimida. Hinnangulisele kogusele viitamise kohustus peaks olema tellijale meeldetuletuseks lepingu sõlmimise tingimuste hoolikaks kontrollimiseks. Kui kogus on määratud ainult hinnanguna, ei saa hankija kasutada ostu koguhinda hindamiskriteeriumite kuluelemendina – selle asemel võivad sobida ühikuhinnad või näidisostude hinnad (M. A. Simovart in R.Caranta, A. Sanches-Graells. European Public Procurement. Commentary on Directive 2014/24/EU. Article 34: Dynamic Purchasing Systems. E. Edward Elgar Publishing. 2021, p-d 34.24-34.25). Ma ei nõustu kommentaarides tooduga, et hankija ei saa DHSis kasutada hindamiskriteeriumiks koguhinda ja seda pelgalt seetõttu, et DHSi avaldades peab hankija osutama hankedokumentides kavandatavate riigihangete eeldatavale kogusele. Nimelt esitavad taotlejad pakkumusi pakkumuste esitamise ettepaneku alusel, milles peaks olema määratletud ostetav kogus ning sellele on võimalik rakendada hindamiskriteeriumina koguhinda.

Mida tuleb aga mõista hankelepingu olemuse all, st kui detailset see peaks olema määratletud, paraku direktiivi kommentaarid ei ava.

Kui võtta seisukoht, et hankelepingu ese peab olema sama täpselt kirjas nagu piiratud hankemenetluses hanketeate avaldamise hetkel üksnes seetõttu, et DHS kasutamisel viidatakse piiratud hankemenetluse sätetele, siis tekib muidugi küsimus, miks direktiivid ja RHS ise üksnes „hankelepingu eseme olemusele“ viitavad. Tundub loogiline, et kui EL seadusandja soov oli allutada tehnilise kirjelduse detailsusaste ja selle muutmise lubatavus (mis piiratuid hankemenetluses ei ole lubatud) võrdseks piiratud hankemenetluse eeskirjadega, siis puudus igasugune vajadus märkida, et hankijad peavad osutama hankedokumentides „kavandatavate riigihangete olemusele“. Seega võiks järeldada, et tehnilise kirjelduse detailsusaste on DHSi erisätetega teist moodi reguleeritud kui piiratud hankemenetluses.  

RHS kommenteeritud väljaandes on võetud seisukoht, et alles koos pakkumuse esitamise ettepanekuga ehk seotud hankes peab hankija tagama RHAD’le piiramatu ja täieliku juurdepääsu (§ 35 komm 8), kuid see ei ole kooskõlas direktiivi art 34 lg 4 p-ga d, mis kohustab andmetele juurdepääsu andma juba DHSi välja kuulutades ehk piiratud hankemenetlust alustades. Ebaõige seisukoha põhjuseks oli kuni 31.05.2022 kehtinud RHSi redaktsioon, mille kohaselt pidigi § 35 lg 2 kohaselt osutama alles pakkumuse esitamise ettepanekus dünaamilise hankesüsteemi alusel kavandatavate riigihangete olemusele ja eeldatavale kogusele, samuti vajalikule teabele dünaamilises hankesüsteemis kasutatavate elektrooniliste seadmete ning ühenduse tehnilise korralduse ja selle kirjelduse kohta. Alates 01.06.2022 kehtivas redaktsioonis on riigihangete olemusele ja eeldatavale kogemusele viitava info avaldamise kohustus juba DHSi avaldamise hetkel § 33 lg 11 alusel. Pakkumuse esitamise ettepanekus tuleb ära märkida juba konkreetsed tooted ja teenused ning nende kogus, mida sõlmitava hankelepingu alusel ostetakse, mistõttu ei ole selle teabe ligikaudne esitamine enam kuidagi asjakohane (Riigihangete seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus 491 SE, algatamise seletuskiri, lk 12-13).

RHS § 35 lg 2 alusel saab hankija pakkumuse esitamise ettepanekus täpsustada vaid pakkumuste hindamise kriteeriume. RHS § 35 lg 4 kohaselt sõlmitakse leping pakkujaga, kes on esitanud riigihanke alusdokumentidele vastava ja pakkumuste hindamise kriteeriumide alusel parima pakkumuse.

Hankelepingute sõlmimisel dünaamilise hankesüsteemi alusel tuleb hankijal niisiis tuvastada pakkumuste vastavus RHAD-le ning hinnata vastavaid pakkumusi, lähtudes hanketeates sätestatud (ja vajadusel pakkumuse esitamise kutses täpsustatud) hindamise kriteeriumidest. RHS § 32 lg 2 ja § 56 lg 2 koosmõjust tulenevalt on dünaamilises hankesüsteemis keelatud pidada läbirääkimisi (M. Parind. M.A. Simovart. Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn, 2019. § 35 komm 13).

Kuna hindamise kriteeriumites saab täpsustada vaid hindepunktide andmise metoodikat ja selle sisu, kuid mitte vastavuse tingimusi, siis seadust grammatiliselt tõlgendades tuleks leida, et hankija ei saa seada pakkumuse esitamise kutses täiendavaid tingimusi pakkumuse vastavusele, mida esialgne RHAD ette ei näe. Samas on ilmne, et pakkumuse esitamise ettepanekus on vähemalt vaja määratleda ostetavate teenuste või asjade maht (sarnaselt raamlepingu alusel tellimusi tehes), mistõttu juba olemuslikult ei saa täpsustuda ainult hindamiskriteeriumid (nt kriteeriumite osakaalud).

RHS § 35 lg 2 ja lg 4 tõlgendamisel on seega oluline analüüsida direktiivi art 34 lg 6 2. taane sõnastust: Leping sõlmitakse pakkujaga, kes on esitanud dünaamilise hankesüsteemi hanketeates või eelteate kasutamise korral huvi kinnitamise ettepanekus esitatud pakkumuste hindamise kriteeriumite alusel parima pakkumuse. Vajaduse korral võib need kriteeriumid pakkumuse esitamise ettepanekus täpsemalt sõnastada. Direktiiv ei erista vastavuse ja hindamise kriteeriume nagu seda teeb RHS. Direktiivi grammatilise tõlgenduse kohaselt ei peakski justkui hankija kontrollima pakkumuste vastavust, vaid üksnes hindama pakkumusi. Kuid see ei ole direktiivi mõte. Nimelt peab aru saama, et eraldiseisvat pakkumuste kontrollimise etappi RHS § 114 mõttes direktiiv tegelikult ei tunne. Direktiivi art 56 g 1 p a kohaselt sõlmitakse lepingud hindamiskriteeriumites ette nähtud alustel, tingimusel, et hankija on kontrollinud, et täidetud on mh tingimus, et  pakkumus vastab hanketeates, huvi kinnitamise ettepanekus ja hankedokumentides esitatud nõuetele, tingimustele ja kriteeriumitele. Seega on pakkumuse vastavuse tingimused ja kontroll lihtsalt üks hindamisotsuse tegemise jaoks tehtav eelotsustus. Kuna direktiiv ei erista lepingu sõlmimise protsessis eraldi pakkumuse vastavuse ja hindamise etappi, siis tuleb direktiivis sõnastatud lauset vajaduse korral võib need kriteeriumid pakkumuse esitamise ettepanekus täpsemalt sõnastada tõlgendada ka viisil, et täpsustada võib nii nõudeid tehnilisele kirjeldusele kui ka hindamiskriteeriumitele. Seda enam, et direktiivi art 34 lg 4 p b) näeb ette, et DHS-i riigihanke alusdokumentides peavad olema märgitud vaid riigihanke olemus ja eeldatav kogus. Loogiliselt võttes peab pakkumuse esitamiseks piisav tehniline kirjeldus tekkima seega seotud hankes. Kuid RHS § 35 lg 2 piirab hankijaid üksnes hindamiskriteeriumide täpsustamise õigusega, mida RHSi alusel saab tõlgendada selgelt nii, et see ei hõlma tehnilise kirjelduse kui vastavustingimuse täpsustamist/muutmist, mistõttu on direktiivi art 34 6. lõige 2. taane minu liialt piiravalt üle võetud.

Seda toetab ka Euroopa Komisjoni kasutusjuhend dünaamilise hankesüsteemi osas, kus on öeldud, etDHSis saab tehnilise kirjelduse sõnastada konkreetse hanke algatamisel, võttes arvesse uusi arengusuundi (võrreldes seda raamlepinguga, kus tehnilist kirjeldust muuta ei saa, vt lk 31):

 RaamlepingDHS
Fikseeritud hind (minikonkursse ei kasutata)VõimalikEi
Ettevõtjate pidev liitumineEiJah
Ettevõtjate arvu piiramineJahEi
E-oksjoni kasutamineJahJah
Elektrooniliste kataloogide kasutamineJahJah
Tehnilise kirjelduse kohandamine, et võtta arvesse uusi arengusuundiEiJah
Uue riigihanke väljakuulutamineJahJah (alati)
Kvalifitseerimise tingimused võivad olla erinevadEiEi
Hanke saab jagada osadeksJahJah
Saab kindlaks määrata tootekategooriadJahJah

Kui kaua saab hankija muuta tehnilist kirjeldust peale DHSi avaldamist?

Eeltoodut toetab ka üldine loogika tehnilise kirjelduse muutmise võimaluse osas piiratud hankemenetluses. Piiratud hankemenetluse puhul saab hankija muuta ja täpsustada tehnilist kirjeldust ka peale hanketeate avaldamist, kuid vaid kuni taotluste esitamise tähtajani (RHS § 81 lg 1). Kuivõrd DHSi jaotis ei sätesta erisust, siis tuleb sama kohaldada ka DHSi puhul, kuid arvesse tuleb võtta, et DHSis ei ole konkreetset taotluste esitamise tähtaega. DHSis saab liitumistaotlusi esitada jooksvalt kogu aeg (RHS § 34 lg 1). Isegi kui RHR kuvab taotluste esitamise tähtaega, on tegemist tehnilise ebatäpsusega, mitte seaduses sätestatud tähtajaga. Seega tekib küsimus, mis tähtajani saab DHSis tehnilist kirjeldust muuta, kui taotluste esitamiseks tähtaega ei eksisteeri.  Seetõttu saaks argumenteerida, et kuna pakkumuste esitamise ettepanek tuleb esitada kõigile selleks hetkeks süsteemiga liitunud taotlejatele (RHS § 35 lg 1), siis saab täpsustatud tehnilist kirjeldust koostada kuni pakkumuse esitamise ettepanekute tegemiseni.

Täpsemal sõnastamisel on siiski piirid, mis tulenevad läbipaistvuse põhimõttest. Kui hankija on DHSi esemeks näinud ette lakooniliselt „IT seadmed“ ilma igasuguse täiendava kirjelduseta, siis ei ole tegelikult teada, mis IT seadet ta osta soovib – näiteks arvutit, serverit, printerit, hiirt, kuvarit vms. Kui hankija asub tehnilist kirjeldust täpsustama ning esitab konkreetsed nõuded seadmetele alles pakkumuse esitamise kutses, siis on suur oht läbipaistvuse põhimõtte rikkumiseks. Kuna DHSil puudub maksimaalne kehtivusaeg ja selle pakkumuse esitamise tähtajad on lühemad kui teistel menetlusliikidel ning hankija peab järgima läbipaistvuse põhimõtet, siis ei ole minu hinnangul sellega kooskõlas niivõrd lahtise sisuga DHSi tehniline kirjeldus. Samamoodi nagu niivõrd lahtise tehnilise kirjeldusega ei ole korrektne sõlmida raamlepingut nagu Rahandusministeerium on tuginedes Euroopa Komisjoni selgitusele selgitanud: „Näiteks määratlused „kontoritarbed“, „mööbel“, „valgustusseadmed“, „autode varuosad“ või „remonditööd“ on üldised ja ebatäpsed, mistõttu ei ole need raamlepingu eseme selgeks määratlemiseks ilma täiendavate selgitusteta piisavad. Näiteks „kontoritarvete“ puhul tuleb määratleda, millist tüüpi „kontoritarbed“ on raamlepinguga hõlmatud (kas ka it-tarvikud või kontorimööbel). Selline määratlus ei pea tingimata olema ammendav, kuid see peab olema piisavalt selge.“ (KKK rubriik, raamlepingud, p 11: https://fin.ee/riigihanked-riigiabi-osalused-kinnisvara/riigihanked/korduma-kippuvad-kusimused#raamleping).

Kuid, kui DHSi esemeks on näiteks teenus, mille nõuded, sh teenuseosutajatele, on täpselt kirjeldatud (nt IT arendus- või testimisteenus) ja pakkumuse esitamise kutses on üksnes täpsustatud taust ja skoop (kindel või eeldatav tundide arv), mille raames juba kirjeldatud teenust tellitakse, siis võib väita, et pakkumuse esitamise kutse ei lähe kaugemale kui esialgsete kriteeriumite täpsustamine (lähtudes EL õigusest).

Kokkuvõtte

Direktiivi 2014/24/EL art 34 lg 6 2. taande kohaselt võivad hankijad täpsustada pakkumuse esitamise kutses ka tehnilist kirjeldust ehk DHSi avamisel ei pea tehniline kirjeldus olema sama täpne ja lõplik kui hankelepinguga lõppeva piiratud hankemenetluse algatamise ajal. Kuid RHS § 35 lg 2 viitab kitsalt pakkumuse hindamiskriteeriumide täpsustamisele, mistõttu on minu hinnangul direktiivi vastav säte liialt piiravalt üle võetud, kitsendades direktiiviga hankijatele antud õiguseid.

RHS  § 35 lg 2 vajab muutmist, sest normi kooskõlaline tõlgendamine ei ole võimalik, sest see ei ole tavalisi tõlgendusargumente kasutades võimalik. Samuti ei saa direktiivi otse kohaldada, sest valesti üle võetud säte ei anna õiguseid ettevõtjatele, vaid hankijale kui direktiivi alusel kohustatud subjektile (nö riigi käepikendusele).