Silt: EL õigus

Mina olen Merily ning kirjutan täna blogis külalisautorina ökodisaini määrusest.

Sissejuhatus

Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) 2024/1781, tuntud ka kui Ökodisaini määrus, on oluline samm Euroopa Liidu keskkonnahoidlike ja ringmajanduse põhimõtete edendamisel. See määrus, mis jõustus 18. juulil 2024, laiendab ökodisaini nõudeid peaaegu kõigile füüsilistele toodetele, sealhulgas teras, alumiinium, tekstiiltooted, rehvid, mööbel ja kemikaalid. Käesoleval ajahetkel ei ole Euroopa Komisjon teinud veel määrusega soetud konkreetseid juhiseid hankijatele, millest riigihangetes lähtuma peab, mistõttu on vajalik olla valvel, millal vastavad juhised valmivad.

Määruse eesmärgid ja ulatus

Määruse eesmärk on parandada toodete kestlikkust, suurendades nende ringlusse võetavust, energiatõhusust ja vastupidavust. See aitab kaasa ELi kliimaeesmärkide saavutamisele, materjalide ringluse kahekordistamisele ja energiatõhususe eesmärkide saavutamisele aastaks 2030. Määrus asendab varasema ökodisaini direktiivi 2009/125/EÜ ja laiendab selle kohaldamisala, hõlmates nüüd peaaegu kõiki füüsilisi tooteid, välja arvatud mõned erandid, nagu toiduained ja ravimid.

Mõju riigihangetele

Riigihanked moodustavad umbes 14% ELi SKPst, mis tähendab, et avaliku sektori hankijatel on oluline roll keskkonnahoidlike toodete nõudluse suurendamisel. Määrus kohustab kehtestama kohustuslikud keskkonnahoidlike riigihangete nõuded konkreetsetele toodetele, mis tähendab, et avaliku sektori hankijad peavad ostma tooteid, mis vastavad kõrgeimatele kestlikkuse ja ringlussevõtu nõuetele.

Avaliku sektori hankijad ja võrgustiku sektori hankijad peavad nüüd viima oma hankemenetlused kooskõlla määruse keskkonnasäästlikkuse kriteeriumidega, mida täpsustatakse Euroopa Komisjoni poolt.  See eeldab, et nt ehitusprojektide riigihanked peavad vastama määruses sätestatud miinimumnõuetele, mille eesmärk on stimuleerida keskkonnasäästlike toodete pakkumist ja nõudlust. Näiteks nähakse määrusega ette, et avaliku sektori hankijad ja võrgustiku sektori hankijad sõlmivad riigihankelepinguid nendega, kes vastavad seatud keskkonnasäästlikkuse standarditele. Lepingu sõlmimise kriteeriumide hulka võib kuuluda keskkonnategurite, näiteks ringlusse võetud materjalide sisalduse konkreetne kaal, mis võib oluliselt mõjutada pakkumismenetluste tulemusi. Tunnistades väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEde) võimalikke probleeme nende uute nõuete täitmisel, sisaldab määrus sätteid toetuse kohta. Liikmesriike julgustatakse pakkuma rahalist toetust, juurdepääsu rahastamisele ja erikoolitust, et aidata VKEdel kohaneda uute ökodisaini nõuetega.

Keskkonnahoidlike riigihangete nõuded valdkondlikes ehk sektoriaalsetes õigusaktides

ELi keskkonnahoidlike riigihangete kriteeriumite valdkonnad:

• Puhastustooted ja -teenused
• Arvutid, kuvarid, tahvelarvutid ja nutitelefonid
• Koopia- ja joonestuspaber
• Andmekeskused, serveriruumid ja pilveteenused
• Tervishoius kasutatavad elektri- ja elektroonikaseadmed
• Elektrienergia
• Toidukaubad, -teenused ja müügiautomaadid
• Mööbel
• Kujutise reprodutseerimise seadmete ostmiseks ja rentimiseks
• Kontorihoonete projekteerimine, ehitamine ja haldamine
• Värvid, lakid ja teekattemärgistus
• Avaliku ruumi korrashoid
• Teede projekteerimine, ehitamine ja hooldus
• Teevalgustus ja foorid
• Maanteetransport
  • Sanitaartehnilised kraanitarvikud
• Tekstiilitooted- ja teenused
• WC-potid ja pissuaarid
• Reoveetaristu
• Vesikütteseadmed

Eelpool viidatud kriteeriumite kohta leiab rohkem infot siit. Rahandusministeeriumi koostatud sektoriaalaktide nimekiri on leitav siit ja siseriiklikud juhised kesskonnahoidlikeks riigihangeteks leiab siit.

Keskkonnahoidlike riigihangete nõuded peaksid olema miinimumnõuded, mis tähendab, et avaliku sektori hankijatel ja võrgustiku sektori hankijatel peaks olema võimalik kehtestada rohkem ja rangemaid nõudeid. Need nõuded peaksid olema läbipaistvad, objektiivsed ja mittediskrimineerivad. Konkreetsetele tooterühmadele kehtestatud nõudeid ei tuleks järgida mitte ainult asjade riigihankelepingute puhul, mille alusel otseselt hangitakse asjaomaseid tooteid, vaid ka ehitustööde või teenuste riigihankelepingute puhul, kui asjaomaseid tooteid kasutatakse kõnealuste lepingute esemeks olevaks tegevuseks.

Nende nõuete raames võib Euroopa Komisjon kehtestada minimaalsed kohustuslikud tehnilised kirjeldused, mille kohaselt peavad tooted vastama asjaomastes delegeeritud õigusaktides sätestatud parimatele võimalikele tulemuslikkustasemetele, sealhulgas asjakohastel juhtudel kahele kõrgeimale tulemuslikkusklassile või hindele. Selle tulemusena oleks näiteks avaliku sektori hankijatel ja võrgustiku sektori hankijatel kohustus nõuda, et pakkujate tooted vastaksid CO₂ jalajälje erinõuetele.

Kooskõlas riigihangete raamistikuga tuleks neis minimaalsetes kohustuslikes tehnilistes kirjeldustes vältida konkurentsi kunstlikku piiramist ja konkreetse ettevõtja eelistamist. Komisjon võib kehtestada ka kohustuslikud pakkumuste hindamise miinimumkriteeriumid ja määrata neile kriteeriumidele kindla osakaalu vahemikus 15–30%, tagamaks, et nendega on võimalik märkimisväärselt soodustada keskkonnakestlikumate toodete eelistamist. Selle tulemusena oleks näiteks avaliku sektori hankijatel ja võrgustiku sektori hankijatel kohustus anda asjaomaste toodete ringlusesse võetud materjali sisaldusele vähemalt 20–30% osakaal. Seega oleks avaliku sektori hankijatel ja võrgustiku sektori hankijatel konkreetses hankemenetluses võimalus määrata ringlusesse võetud materjali sisaldusele osakaal, mis on suurem kui 30%, kuid mitte väiksem kui 20%.

Komisjon võib kehtestada ka lepingu täitmise tingimused ja sihid, mille kohaselt peaksid avaliku sektori hankijad ja võrgustiku sektori hankijad näiteks sõlmima vähemalt 50% oma teatavate toodete hankelepingutest igal aastal selliste toodete hankimiseks, mille ringlusesse võetava materjali sisaldus on üle 70%. Selle tulemusena võiksid liikmesriigid seada kõnealuste toodete hangetele siiski kõrgemad sihid.

Rakendamine ja tulevik

Määrus on olemuselt raammäärus, mis loob aluse konkreetsete toodete ja tooterühmade ökodisaini nõuete kehtestamiseks. Esimene kestlike toodete ökodisaini määruse kohane tööplaan võetakse plaani järgi vastu 2025. aasta esimesel poolel, määrates kindlaks, millised tooted prioritiseeritakse järgmistel aastatel. Avaliku sektori hankijatel on kohustus järgida neid nõudeid, mis aitavad kaasa keskkonnahoidlike toodete turu kasvule ja innovatsiooni edendamisele.

Täna tuleb Eesti hankijatel lähtuda keskkonnahoidlike hangete läbiviimisel RHS § 77 lg 6¹, mille kohaselt tuleb arvestada kogu kasutusiga hõlmavate energia- ja keskkonnamõjudega, kui hankelepingu esemeks olevale asjale või teenusele on kehtestatud keskkonnahoidlikkuse kriteeriumid. Alates 01.01.2022 (keskkonnaministri määrus nr 35) on siseriiklikult kohustuslik riigihangetes keskkonnahoidlike kriteeriumite kasutamine neljas tooterühmas (mööbel, puhastustooted ja -teenused, kontori IT-seadmed ning koopia- ja joonestuspaber) ja 24.02.2023 jõustus keskkonnaministri määrus nr 6, mis sätestab nõuded avaliku ja võrgustikusektori hankijatele keskkonnahoidlike kergsõidukite, veokite ja busside hankimiseks.

Järeldus

Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) 2024/1781 on oluline samm keskkonnahoidlike ja kestlike toodete edendamisel ELis. Selle määruse rakendamine riigihangetes aitab suurendada keskkonnahoidlike toodete nõudlust, edendada innovatsiooni ja aidata kaasa ELi kliimaeesmärkide saavutamisele. Tuleb jääda ootele, millal Euroopa Komisjon konkreetsed juhised hankijale annab ökodisaini määruse rakendamiseks.