Kutsusime TÜ kaasprofessori Mari Ann Simovarti ja advokaadi Mart Parindi diskuteerima just praegu aktuaalsetest teemadest riigihangetes. Rääkisime rahvusvahelistest riigihangete konverentsidest, sh jaanuaris Tartus toimunud konverentsist riigihangetest kriisi ajal, finantskorrektsioonidest, organisiseste vaidluste lahendamise korrast, hankelepingu muutmisest ja riigihanke süütegudest. Kuna kirjutamisel on ka riigihangete seaduse kommenteeritud väljaande täiendatud trükk, siis avame veidi saladuseloori ka selle pealt.
Kas hankejuristi töö on kõige raskem töö üldse või mõtleme me üle? Kas riigihanke alane kuriteokoosseis tuleks KarSist kaotada ja kas valitsus peaks organisiseste tülide lahendamiseks moodustama tõekomisjoni? Sellest ja kõigest muust huvitavast kuula seekordsest osast.
Hankelepingu muutmise osas kõlab ka üks raamatusoovitus: “Contract changes: the dark side of EU procurement law”.
Kas konkurendi dokumendi esitamata jätmine põhjendusega, et see on pakkuja ärisaladus, on vaidlustuskomisjonis või kohtus vaidlustatav otsus? Kui peaks olema, siis kas ja kuidas võiks seadusandja seda tulevikus reguleerida? Kuidas vaielda vaidlustus- ja kohtumenetluses „mustas kastis“? Kas ja mida kavatseb Rahandusministeerium seadusandjale RHS-i muutmiseks soovitada?
Just nendele küsimustele ning riigihankeid puudutavatele teemadele uues koalitsioonilepingus otsisime seekordses saates vastuseid koos Kristel Mesilasega Rahandusministeeriumist ja Mart Parindiga advokaadibüroost Nove.
Kõigest aasta on möödas meie viimasest osast aga me oleme tagasi! Selles episoodis usutleme ITL riigihangete töörühma juhi Marko Nembergiga ning arutame töörühma poolt arendatud tarkvaraarenduse riigihangete parimate praktikate juhendit.
Juhendi eesmärk on anda hankijatele praktiline abivahend, mis sisaldab vastuseid põhilistele tarkvaraarendusteenuste hankimisel tekkivatele küsimustele. Juhend ei piirdu kitsalt arendushangetega, vaid on abiks ka analüüsi, disaini ja testimisteenuste hangete koostamisel.
Aastalõpu episoodis vestleme Transpordiameti hankeüksusest Kadri Lepikulti ja Eveli Altunbasiga. Kas muinasasumi avastamine teetööde ajal on ettenägematu asjaolu, mis õigustab hankelepingu muutmist? Milline on hankelepingu muutmise praktika Transpordiametis? Miks on hankelepingu täitmisest tekkinud vaidlusi mõistlik lepitada (Transpordiameti näitel)? Kas tellija seaduses ette nähtud ülesütlemisõigust (VÕS § 655) tuleb hinnata hankelepingu muutmise sätete alusel (nt Finn Frogne lahendi alusel)? Kas ettevõtjad tunnistavad hankepassis varasemate hankelepingute olulisi rikkumisi ja miks seda üldse tegema peaks? Kõikidele nendele küsimustele saad vastuse kui kuulad seda episoodi!
Tervelt kaks aastat on möödunud Riigihankeblogi podcastiga alustamisest ning sel puhul kutsusime uuesti külla meie kõige esimese saatekülalise – riigihangete vaidlustuskomisjoni liikme Mart Parindi! Seekordses episoodis lobisesime 2021. a lahenditest, mis meile silma jäid ja mis puudutasid näiteks ristsubsideerimist (vt nt 3-21-1826), heastamist (vt VAKO 24-21/228731 ja EKo C-367/19), vaidlustusmenetlusega seonduvaid aspekte (nt 3-21-933, VAKO 30-21/220308), lepingu täidetuks lugemist (3-21-653) ja ärisaladuse kaitset riigihankes (EKo C-927/19). Samuti saime teada, et Tallinnas algab uus riigihankeõiguse aine, mida Mart lugema hakkab.
Meie seekordne külaline on vandeadvokaat Veiko Vaske. Vestluses keskendusime vaidlustus- ja kohtumenetluse nüanssidele – arutlusele tulid teemad VAKO uurimisprintsiibist, ärisaladuse kaitsest kohtumenetluses ning esialgsest õiguskaitsest. Kohtus näeme!
Seekordset taskuhäälingut külastanud Veiko on pika-aegne advokaat, kes muuhulgas tegeleb ka riigihanke asjadega ning on oma varasema karjääri jooksul olnud ka riigihangete vaidlustuskomisjoni liige.
VAKO rakendab enda töös (sarnaselt halduskohtule) uurimisprintsiipi, mis aga tähendab seda, et äärmiselt lühikeste tähtaegade ja vähereguleeritud menetluse tulemusena võib mõnikord VAKO otsus olla parajalt üllatuslik. Kas VAKO enda poolt tuvastatud, kuid menetlusosalistega arutamata tõendi pinnalt otsuse tegemine on ikka kooskõlas menetluslike põhiõigustega?
Vaidlused ärisaladuse osas võivad mõnikord võtta olulise osa kogu menetlusele kulunud ajast. Osapoolte huvi on kaitsta ärisaladust ka vaidlustus- ja kohtumenetluses ning millele vastandub vastaspoole huvi tutvuda toimikus olevate materjalidega. Tasakaalu leidmine on mõnikord tõeline kunst. Riigikohus on vähemalt alapakkumusega seotud vaidluses öelnud, et olukorras, kus konkurendi alapakkumust vaidlustanud ettevõtjale ei ole enamus asjas tähtsust omavaid tõendeid nähtavad ärisaladuse tõttu, ei saa hankija ja kolmanda isiku positsioon kohtumenetluses jääda passiivseks.
Kohtud on esialgse õiguskaitse osas hakanud üllatavalt palju jätma esialgse õiguskaitse taotluseid rahuldamata või sidunud neid üksnes halduskohtu otsuse edasikaebe tähtajaga. Seega üldreegel, et pea alati on hankelepingu sõlmimine kohtumenetluse ajaks peatatud, ei pruugi enam alati vett pidada. Näiteks on viimasel ajal kohtute poolt välja toodud ka EL rahastuse tähtaegasid, mille ületamine tooks kaasa olulise avaliku huvi riive.
Kuidas ühispakkumust tehes mitte minna vastuollu konkurentsireeglitega ning millega tuleks üleüldiselt riigihangete ja konkurentsiõiguse põrkumisel arvestada, arutlesid seekordses taskuhäälingu osas saatejuhid Kadri ja Mario ning külalised Katrin Tasa Konkurentsiametist ja advokaat Gerli Gritsenko.
Ühispakkumuste osas jooksevad Konkurentsiameti punased jooned sealt, et neid on seaduslik teha siis, kui ettevõtjad üksi riigihankes seatud tingimusi täita ei suuda. „See on peamine alustala ja ilma selleta ei pruugi ühispakkumuse esitamine olla õiguspärane,“ avas Katrin Konkurentsiameti mõttemaailma.
Gerli, kes on ühispakkumuste esitamist läbi konkurentsiõiguse prisma uurinud akadeemiliselt, nõustus samuti selle seisukohaga märkides, et ettevõtja peab ise hindama, kas on võimeline iseseisvalt tingimusi täitma ja kui mitte, siis võib pakkumuse ühiselt esitamise peale mõelda. „Nii lihtne see aga ei ole, kuna tuvastama peaks kas ühispakkumusel on konkurentsi kahjustav eesmärk või tagajärg ning kõige lõpuks arvestada ka konkurentsiõiguslike eranditega, mis tavaliselt keelatud koostööd siiski lubaksid.“
Trend keelatud kokkulepete tuvastamiseks ühispakkumuste raames on tuult tiibadesse saanud Skandinaavia riikidest ning tänaseks leidnud tee ka teiste riikide konkurentsiasutusteni. Siiski on see temaatika pakkujate ja hankijate seas alateadvustatud. „Ühtegi sellist kaasust küll praegu Konkurentsiameti menetluses ei ole, kuid vihjeid sellistest asjadest ikka laekub,“ lisas Katrin. Mõnikord küsitakse lausa Konkurentsiametist järgi, kas ühispakkumus esitamine võiks minna vastuollu konkurentsiseadusega.
Kuna kaalukeel ühispakkumuse lubatavuse puhul on võime iseseisvalt pakkumust esitada, siis arutleti ka selle üle, kust võiks täpsemalt joosta piir võimaliku ja võimatu ning lubatud ja lubamatu vahel. „Euroopa Kohus on asunud seisukohale, et kui ettevõtja saab reaalselt oma võimekust suurendada, näiteks võttes tööle uusi töötajaid ning saavutada seeläbi võime iseseisvalt hankelepingut täita ja riigihankes seatud nõuetele vastata, siis peaks see ettevõtja konkurendiga ühispakkumuse esitamist vältima,“ märkis Gerli.
„Kui vähegi tunnete, et suudate iseseisvalt nõuetele vastata, siis ärge ühispakkumust tõesti konkurendiga koos tehke“, sekundeeris sellele Katrin. Siinjuures tuleb arvestada ka, et keelatud kokkulepe on Eesti õiguses kuritegu ning võib halvimal juhul kaasa tuua miljonitesse ulatuvad rahalised karistused ja füüsilisele isikule lausa vangistuse.
Teadlikkus ühispakkumuste ohust on ettevõtjate seas tõusnud. „Ma arvan, et veel mõni aeg tagasi oli veel mantra, et ühispakkumused pole kunagi keelatud, kuna riigihangete seadus seda ei keela, kuid nüüdseks teavad ettevõtjad selle kohta ka nõustajatelt küsida,“ lisas Kadri.
Peatuti ka riigihangete seaduses sätestatud alusel, mis lubab kõrvaldada pakkuja konkurentsi kahjustava kokkuleppe eest. Kadri sõnutsi võib olla, et senini on selle aluse kohaldamist liialt piiravalt mõistetud, kuivõrd Euroopa Komisjoni avaldatud juhendmaterjali kohaselt ei pea selle aluse kohaldamiseks olema Konkurentsiameti või kohtu otsust. „Hankijal on õigus pakkuja kõrvaldada ka põhjendatud kahtluse korral, et tehtud on konkurentsi kahjustavat koostööd ning selle aluse kohaldamine ei eelda konkurentsiasutuse või kohtu otsust nagu eelmiste direktiivide aegu,“ selgitas Kadri.
Kuula sellest ja paljudest muudest konkurentsiõiguse ja riigihangete puutepunktidest siit.
Jõulueri! Kutsusime endale külla Rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakonna nõuniku Evelin Karindi-Kaski. Arutame Eveliniga riigihangete seaduse minevikku, olevikku ja tulevikku seadusloome perspektiivist ning jutuks tulevad ka eeldatavasti jaanuaris kooskõlastamisele minevad riigihangete seaduse muudatused (ca 200! muudatust). Kas kommenteeritud väljaanne tuleb täiesti ümber kirjutada? Kas Euroopa suunalt on tulemas uusi seadusandlikke algatusi või võime jõulu- ja õigusrahu nautida? Mis on rahvusvaheliste hangete instrument? Kuula ja saad teada! Seniks nautige pühi!
Käes on innohangete aeg! Innohanked ei võrdu üksnes innovatsioonipartnerlusega, vaid kujutab endast viisi, kuidas toetada ja tellida uuendusi riigihanke teel. Innohangete toetamiseks ja läbiviimiseks on EASis ellu kutsutud innovatsiooni toetavate hangete programm, millest saab hankija nii rahalist tuge kui ka teadmisi, kuidas viia läbi hange, mille tulemusel paranevad avalikud teenused/muutuvad avalikud teenused kaasaegsemaks. Pakkujale annab tarkadel hangetel osalemine võimaluse töötada välja unikaalseid tooteid ja teenuseid, mis muudavad ettevõtte konkurentsivõimelisemaks ja edukamaks. Sellest kõigest tulid meile rääkima EASi innohangete meeskonda kuuluvad innovatsiooniekspert Andrei Nikonov ja FORT Legal partner ja vandeadvokaat Merit Lind. Seekordne osa sai lindistatud koostöös EASiga.
Alustame riigihanke podcasti Etapiviisiline Elu teise hooajaga! Esimeses osas on külas Haigekassa elik Tervisekassa õigusosakonna juhataja Ergo Pallo ja partnersuhtluse osakonna juhataja Marko Tähnas ning teraapia(maskott)koer Lotte. Räägime sellisel ülipõneval teemal nagu uued eriarstiabi-, õendusabi- ja ennetushanked, millega suunatakse lähi-aastatel erameditsiini üle 400 miljoni euro. Räägime uute hangete eesmärkidest, sisust ja tingimustest ja sellest, mida võeti arvesse 2018. a toimunud hankevaidlustest sellel teemal. Kuhu Tervisekassa soovib jõuda uue hankega? Ja nii muuseas arutame ka seda, et kas meil eksisteerib häid vasaku õla arste ja kuidas Tervisekassa selgitab välja need parimad vasaku õla arstid, kes saavad lepingu.
Kasulikku teavet saavad nii hankel osaleda soovivad tervishoiutöötajad kui ka juristid – head kuulamist ja püsige terved!
Tere head riigihanke huvilised!
Alustame riigihanke podcasti Etapiviisiline Elu teise hooajaga! Esimeses osas on külas Haigekassa elik Tervisekassa õigusosakonna juhataja Ergo Pallo ja partnersuhtluse osakonna juhataja Marko Tähnas ning teraapia(maskott)koer Lotte. Räägime sellisel ülipõneval teemal nagu uued eriarstiabi-, õendusabi- ja ennetushanked, millega suunatakse lähi-aastatel erameditsiini üle 400 miljoni euro. Räägime uute hangete eesmärkidest, sisust ja tingimustest ja sellest, mida võeti arvesse 2018. a toimunud hankevaidlustest sellel teemal. Kuhu Tervisekassa soovib jõuda uue hankega? Ja nii muuseas arutame ka seda, et kas meil eksisteerib häid vasaku õla arste ja kuidas Tervisekassa selgitab välja need parimad vasaku õla arstid, kes saavad lepingu.
Kasulikku teavet saavad nii hankel osaleda soovivad tervishoiutöötajad kui ka juristid – head kuulamist ja püsige terved!
Riigihanke blogi - Etapiviisiline Elu 