Eeldatava (maksimaalse) maksumuse ja koguse avaldamisest raamhangetes

Euroopa Kohus tegi 17.06.2021 otsuse asjas nr C‑23/20 (Simonsen & Weel), milles täpsustas raamlepingu sõlmimisega kaasnevaid läbipaistvus- ja võrdse kohtlemise kohustusi.

Kaasus pärineb Taanist, kus 2019. a avaldatud hanketeatega alustati avatud hankemenetlus, et sõlmida Põhja-Jüütimaa piirkonna ja üheainsa ettevõtja vahel nelja-aastane raamleping selliste seadmete ostmiseks, millega saab patsiente kodus ja tervishoiuasutustes sondiga toita. Hanketeates oli täpsustatud, et Lõuna-Taani piirkond osaleb hankes üksnes „võimaluse korral“ ja et taotlejad peavad esitama pakkumuse „kõigis hanke alusdokumentides nimetatud punktides“. Lisaks oli oluline, et hanketeade ei sisaldanud teavet ei Põhja-Jüütimaa piirkonna raamlepingu või Lõuna-Taani piirkonna valikuvõimaluse eeldatava maksumuse kohta ega ka raamlepingute maksimaalse maksumuse või raamlepingute alusel osta kavatsetavate asjade eeldatava või maksimaalse koguse kohta.

Kuigi Euroopa Kohus on raamlepingu eeldatava maksumuse avaldamise kohustuslikkust nentinud juba lahendis Autorità Garante della Concorrenza e del Mercato – Antitrust ja Coopservice (C‑216/17, p 61), pidi kohus uuesti ette võtma raamlepingu eeldatava maksumuse ja kogusega seonduvad küsimused.

Kohus jäi enda varasema seisukoha juurde ja leidis, et läbipaistvuse põhimõte ja raamlepingust huvitatud ettevõtjate võrdse kohtlemise põhimõte saavad riivatud siis, kui raamlepingu esialgseks osapooleks olev hankija ei märgi niisuguse raamlepinguga hõlmatud maksimaalset maksumust või kogust (p 62). Kohus selgitas täiendavalt, et hankija poolt raamlepingu alusel ostetavate asjade eeldatava koguse ja/või maksumuse ning maksimaalse koguse ja/või maksumuse esitamine on pakkuja jaoks olulise tähtsusega, kuna just selle hinnangu põhjal saab ta hinnata oma suutlikkust täita raamlepingust tulenevaid kohustusi (p 63). “Lisaks, kui sellise lepingu eeldatavat maksimaalset maksumust või kogust ei oleks märgitud või kui selline teave ei oleks õiguslikult siduv, võiks hankija jätta sellest maksimaalsest kogusest kinni pidamata. Seejärel tuleb tõdeda, et kui edukas pakkuja ei suuda tarnida hankija nõutud koguseid, isegi kui need ületavad hanketeates ette nähtud maksimumkogust, võiks raamlepingu täitmata jätmise korral tema vastu tugineda lepingulise vastutuse alusel. Selline olukord oleks aga vastuolus direktiivi 2014/24 artikli 18 lõikes 1 sätestatud läbipaistvuse põhimõttega.” (p 64).

Hankija, kes on raamlepingu esialgne osapool, saab enda ja teiste selles raamlepingus selgelt nimetatud võimalike hankijate nimel võtta kohustusi üksnes maksimaalse koguse ja/või maksumuse piires, ning kui see ülempiir on kord saavutatud, on nimetatud leping oma kehtivuse kaotanud (p 68).

Kohus tegi sellele reeglile ka kaks täpsustust. Nimelt:

  1. Raamlepinguid saab konsensuslikult muuta, eeldusel, et muudatused ei ole olulised
  2. Info eeldatava koguse ja/või maksumuse kohta võib olla avaldatud nii hanketeates kui muudes riigihanke alusdokumentides

Täiendavalt tõusetus küsimus selle kohta, et kui raamhankega on liitunud mitmed hankijad, siis kas peab pakkujatele avaldama maksimaalse maksumuse või koguse iga hankija lõikes või piisab kui avaldada info kogu raamlepingu osas. Siinkohal leidis kohus, et hanketeates tuleb raamlepingu alusel ostetavate asjade eeldatav kogus ja/või maksumus ning maksimaalne kogus ja/või maksumus märkida raamlepingu kui terviku kohta ning hanketeates võib kindlaks määrata täiendavad nõuded, mida hankija otsustab sinna lisada. See tähendab, et hankijate lõikes koguste ja maksumuste fikseerimine on vabatahtlik.

Arvestades, et paljud meil kehtivad raamlepingud Euroopa Kohtu sõnastatud nõuetele ei vasta (levinud praktika kohaselt fikseeritakse raamlepingu ese ja selle pikkus aga mitte maksimaalse maksumus või kogused), siis on hea teada, et selline raamleping ei ole tühine üksnes seetõttu, et hanketeates puudus info maksimaalse maksumuse ja/või koguse osas (vt p 90).

Raamlepingud on levinud instrumendid riiklike IT-arenduste tellimiseks, elektri ostmiseks, kõiksugu tehnohoolduste ja koristustööde tellimiseks. Väga paljudes kehtivates raamlepingutes puudub viide eeldatavale või maksimaalsele maksumusele, mis on osaliselt tõenäoliselt tingitud ka Rahandusministeeriumi KKK raamlepingu rubriigis olevale seisukohale, et raamlepingu sõlmimisel ei ole vaja hanketeates avaldada hanke eeldatavat maksumust.

Minugi silmad on näinud suuremahulisi ja pika-ajalisi IT-arenduse hankeid, mille eeldatav maksumus on pakkujate eest varjatud ning mille avaldamisest on keeldutud isegi vastava selgitustaotluse esitamisel.

Kuigi Euroopa Kohtu otsuse alusel ei ole fikseeritud ja eelnevalt avaldatud maksimaalse maksumuseta või koguseta raamlepingud tühised RHS § 121 lg 1 mõttes , jääb siiski kummitama väide, et maksimaalse maksumuse või koguse saavutamisel kaotab selline leping automaatselt oma kehtivuse (otsuse p 68). Lepingud, milles on juhtumisi maksimaalne maksumus märgitud, kaotavad ennetähtaegselt oma kehtivuse (kui maksumus täitub enne raamlepingu tähtaja saabumist) aga lepingud, milles see ei ole märgitud, kehtivad oma lepingus ette nähtud tähtajani riivates sellega küll läbipaistvus ja võrdse kohtlemise põhimõtteid.

Eks see ole õigustatav õiguskindluse põhimõttega, kuid hankijad, kes rahastavad raamlepingu alusel tellitavaid töid või oste EL vahenditega, peaksid kriitiliselt hindama selliste lepingute jätkuvat jõus hoidmist. Nimelt on komisjoni 2019. a otsuse kohaselt, millega kehtestatakse suunised kohaldatavate riigihanke-eeskirjade rikkumise korral liidu rahastatavate kulude suhtes tehtavate finantskorrektsioonide kindlaksmääramiseks lepingu eseme ebapiisava või ebatäpse määratluse korral korrektsioonimääraks 10%.

Võib ka spekuleerida, kas raamlepingu eeldatava maksumuse avaldamata jätmine saab olema sarnaseks kirstunaelaks nagu hankelepingu algusaja fikseerimine RHADs ja selle möödumine enne lepingu sõlmimist. Teadupärast lõpevad sellised minetused pea automaatselt Rahandusministeeriumi järelevalve poolt ettekirjutuse tegemisega riigihanke kehtetuks tunnistamiseks (vt KKK rubriik küsimus nr 8).

Kokkuvõttes, igas raamlepinguga lõppevas hankemenetluses olgu avaldatud eeldatav ja maksimaalne raamlepingu maksumus või kogus.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s