6.11.2025 toimus Addenda ja Tartu Ülikooli koostöös tehtud rahvusvaheline riigihanke konverents, milles oli mul suur rõõm teha ka ülevaade viimase 12 kuu otsustest, mis on tulnud Euroopa Kohtust seoses riigihangetega.
Lahendeid on, nagu ikka, väga erinevatel teemadel aga eriti viljakas oli kohus hanke- ja raamlepingute (sh kontsessioonide) muutmise küsimuses andes sellel teemal mitmeid olulisi (ja isegi praktilisi) seisukohti. Mh saime teada, et peale riigi- või KOV-firma erastamist ei lõpe sellega sõlmitud sisetehingud ning neid on ka võimalik muuta, kui muudatused vastavad direktiivi nõuetele (vt C-452/23).
Head lugemist!
C‑175/23, 04.10.2024, Obshtina Svishtov
Määrus (EL) nr 1303/2013 – Artikli 2 punkt 36 – Artikli 143 lõige 2
Nn Ühendmäärus ehk VV 01.09.2014 määrus nr 143 “Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord” § 21 jj
Kohus leidis, et „eeskirjade eiramiseks“ määruse nr 1303/2013 artikli 2 punkti 36 tähenduses saab kvalifitseerida üksnes rikkumise, mis „on mõjutanud või oleks võinud kahjustavalt mõjutada“ liidu eelarvet. Seetõttu ei saa liidu õigusega kooskõlas olevaks pidada olukorda, kui liidu struktuurifondidest toetatavatele toimingutele kohaldatava liidu õiguse või riigisisese õiguse mis tahes rikkumist käsitatakse rikkumisena, mis on liidu eelarvet automaatselt mõjutanud või mis oleks võinud liidu eelarvet alati kahjustavalt mõjutada, sõltumata rikkumise mõjust liidu eelarvele.
Lühidalt öeldes on oluline hinnata riigihankeõiguse rikkumise mõju liidu eelarvele ja pelk rikkumine ei tähenda automaatset negatiivset mõju.
Täiendavalt selgitas kohus, et määruse nr 1303/2013 artikli 143 lõiget 2 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus riigisisesed õigusnormid, mille kohaselt igasugune riigihanke-eeskirjade rikkumine on „eeskirjade eiramine“ selle määruse artikli 2 punkti 36 tähenduses, mis toob automaatselt kaasa finantskorrektsiooni kohaldamise, mille suurus määratakse kindlaks eelnevalt kehtestatud ühtsete korrektsioonimäärade skaala alusel (p 40).
See lahend sai juba kajastatud ka eelmise aasta kokkuvõttes siin.
C‑513/23, 24.10.2024, Obshtina Pleven
Ehitustööde riigihange – Artikli 42 lõike 3 punkt b
RHS § 88 lg 2 p 1, lg 3
Kohus leidis, et väljend „või samaväärne“ tuleb lisada alati, kui tehniline kirjeldus on sõnastatud viitega standarditele, sealhulgas Euroopa standardeid ülevõtvatele riiklikele standarditele. Sama säte ei näe ette ühtegi erandit seoses ühtlustatud standarditega määruse nr 305/2011 artikli 2 punkti 11 tähenduses (p 40)
Lühidalt öeldes tuleb „või sellega samaväärne“ lisada isegi siis, kui viidatud on Euroopa ühtsele standardile, mis algab tähisega EN – (nt EN – ISO/IEC 27001:2017).
C-652/22, 22.10.2024, Kolin
Direktiiv 2014/25/EL – Artikkel 43 – Direktiivi 2014/25 kohaldamatus
RHS § 3 p 2
Kolmandatest riikidest (nt Türgi ja Hiina) pärit pakkujatel ei ole direktiivist tulenevaid õiguseid võrdsele kohtlemisele.
Võrgustiku sektori hankija peab ise hindama, kas lubada hankemenetluses osaleda sellise kolmanda riigi ettevõtjatel, kes ei ole sõlminud liiduga rahvusvahelist lepingut, mis tagab võrdse ja vastastikuse võimaluse riigihangetes osalemiseks, ning kui ta otsustab seda lubada, siis kas on asjakohane näha ette nende ettevõtjate ja teiste ettevõtjate esitatud pakkumuste võrdlemisel saadud tulemuse kohandamine.
Seda lahendit on arvukalt tsiteeritud ja arutatud riigihanke ekspertide poolt, sest tekitas palju küsimusi kolmandatest riikidest pärit pakkujate õiguste ja liikmesriikide ning hankijate kohustuste osas. Lühidalt öeldes puudub liikmesriigil üldaktis (s.o. seaduses või määruses) pädevus reguleerida selliste ettevõtjate ligipääsu EL siseturule, küll aga võib seda teha iga individuaalne hankija. Kas hankija peab selle otsuse tegema riigihankedokumendis või võib ta seda otsustada ka alles peale pakkumuste saamist jääb tulevase kohtupraktika kujundada siseriikliku õiguse alusel.
Eestis on siiamaani vaikimisi lubatud kolmandatest riikidest pärit pakkujatel riigihankes osaleda ja nende hankest välistamine peab olema eraldi RHADs kirjas (vt RHS § 7 lg 3). Kas Eesti on sellise vaikimise lubatud lahendusega tegelikult ületanud enda pädevuse piire? Samas ei kohusta seadus hankijat kohtlema kolmandatest riikidest pakkujaid võrdselt priviligeeritud pakkujatega EL-ist ja mujalt.
Minu jaoks tõstatab lahend ka teemapüstituse, et kas hankija saab selle lahendi alusel piirata ka kolmandatest riikidest pärit (või sealt pärinevate tootjate) tooteid (nt koostisosi, tehnoloogiat jne) isegi kui neid pakub hankel EL-is asutatud ja tegutsev ettevõte, arvestades kerkinud vajadust tagada üldhuviteenuste majandusjulgeolek (nt et meie haiglad ei peaks aktsepteerima Hiina päritoluga seadmeid). Olen selle kohta kirjutanud ka ERRis . Teema on põnev ja jääme ootama arenguid.
C-683/22, 07.11.2024, Adusbef (Pont Morandi)
Direktiiv 2014/23/EL – Artikkel 43 – Kontsessiooni muutmine selle kehtivusajal ilma konkurentsile avamata – ettenägematud asjaolud
RHS § 123 lg 1 p 4, 6, lg 5
Silla kokku varisemise tõttu sõlmiti kompromisskokkulepe, millega kontsessionäär tasus rahalise hüvitise, tugevdati kontsessiooni esemeks oleva kiirteevõrgustiku turvastandardeid ja kolmandaks loovutati koos oma emaettevõtjaga kontroll kontsessionääri üle (kohustati muutma aktsionäride ringi).
Kohus leidis, et kontsessionääripoolne lepinguliste kohustuste rikkumine ei õigusta kontsessiooni muutmist selle kehtivusajal ilma konkurentsile avamata, sest seda ei saa pidada olukorraks, mida hoolas hankija ei saanud ette näha
Kontsessionääri aktsionäride koosseisu muutust kui sellist ei saa pidada kontsessiooni enda muutmiseks direktiivi 2014/23 artikli 43 lõike 5 tähenduses.
Kontsessionäärile pandud uued kohustused, nagu rahalise hüvitise maksmine või kontsessiooniga antud kiirteevõrgustiku ohutusnormide karmistamine ei paista olevat olulised muudatused, kuna ei muutnud tasakaalu kontsessionääri kasuks (hoopis vastupidi)
Kindlalt väljakujunenud kohtupraktika kohaselt peab avaliku sektori hankija järgima liidu õiguse üldpõhimõtet hea halduse kohta, kuna seda põhimõtet peavad liikmesriigid liidu õiguse rakendamisel järgima
Hankelepingu muutmise teade peab olema piisavalt põhjendatud võimaldamaks eelkõige teistel isikutel peale kontsessionääri saada teada põhjused, miks avaliku sektori hankija leidis, et kontsessiooni võib muuta.
Kui kontsessioonilepingu muutmine on lubatav, siis ei pea hankija kontrollima muutmise ajal kontsessionääri kõrvaldamise aluseid ehk tema usaldusväärsust. Ainult kontsessionääri enda muutmise korral peab hankija aluseid kontrollima.
Liidu tasandil ühtlustamise puudumise korral on iga liikmesriigi ülesanne kehtestada eeskirjad, mis võimaldavad avaliku sektori hankijal reageerida, kui kontsessionäär on kontsessiooni täitmisel lepingut oluliselt rikkunud või teda kahtlustatakse selles, mis seab kahtluse alla tema usaldusväärsuse.
C-578/23, 09.01.2025, Česká republika – Generální finanční ředitelství
Direktiiv 2004/18/EL – Artikli 31 punkti 1 alapunkt b – Väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlus – Tingimused – Tehnilised põhjused – Ainuõiguste kaitsega seotud põhjused – Johtuvus hankijast – Faktilised ja õiguslikud asjaolud, mida tuleb arvesse võtta
RHS § 49 lg 1 p 2
Tegemist on vendor-lock-in näitega Tšehhi maksuametis
Tšehhi Vabariik sõlmis 1992. aastal äriühinguga IBM lepingu (algne leping), mille tulemusel loodi Tšehhi maksuameti infosüsteem. 2016.a algatati nö otsehange selle infosüsteemi hooldamiseks IBM-ga ainuõiguste väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse sätte alusel. IBM loomulikult ei soovinud varalisi autoriõigusi loovutada.
Kohus leidis, et 2016. a otsehanke õiguspärasus sõltus sellest, kas hankijal olid tegelikud ja majanduslikult mõistlikud vahendid, et lõpetada see ainuõiguse olukord perioodil 2004 kuni 2016 enne kui ta otsustas 2016. aastal jätkata IBM-ga. Kuigi kohus seda otseselt välja ei öelnud, saab otsusest järeldada, et kui hankijal on majanduslikult mõistlik võimalus uue infosüsteemi ülesehitamiseks või kui hankija ei ole vajalikke samme üldse astunudki (näiteks teinud põhjalikku uuringut), siis ei ole hankijal õigust sõlmida süsteemi litsentsiõiguste omajaga uut otselepingut, kuna hankija on ise sellise olukorra omale tekitanud.
C‑424/23, 16.01.2025, DYKA Plastics
Direktiiv 2014/24/EL – Artikkel 42 – Tehniline kirjeldus
RHS § 88 lg 1, 2, 6
Kanalisatsioonitorude paigaldamis- või vahetustööde hanketeate avaldamisel nõuti, et reovee äravoolusüsteemides kasutataks keraamilisi torusid ja vihmavee äravoolusüsteemides kasutataks betoonist torusid.
Kohus leidis, et direktiivi art 42 lg 3 (RHS § 88 lg 1 ja 2) loetelu on ammendav.
Veelgi olulise, kohus leidis, et materjali, millest toode koosneb, ei saa kvalifitseerida „kasutusomaduseks“ või „funktsionaalseks nõudeks“ direktiivi 2014/24 artikli 42 lõike 3 punkti a tähenduses. Hankija ettenähtud materjal on viide „liigile“ või „erilisele tootmisviisile“, mis võib anda eelise teatavatele ettevõtjatele (vt RHS § 88 lg 6)
Hankijad ei või tehnilises kirjelduses märget „või samaväärne“ lisamata täpsustada, millistest materjalidest peavad pakkujate pakutud tooted olema valmistatud, välja arvatud juhul, kui teatava materjali kasutamine tuleneb vältimatult hankelepingu esemest, sest ükski teistsugusel tehnilisel lahendusel põhinev alternatiiv ei ole mõeldav.
Seetõttu tuleb materjalile nõudeid seaded alati lisada sellele märge „või sellega samaväärne“.
C‑266/22, 13.03.2025, Qingdao
Selliste kolmandate riikide ettevõtjad, kes ei ole sõlminud liiduga rahvusvahelist lepingut, millega tagatakse vastastikune ja võrdne võimalus riigihangetes osalemiseks – Nende ettevõtjate õiguse „sama soodsatel tingimustel kohtlemisele“ puudumine – Sellise ettevõtja hankemenetlusest kõrvalejätmine riigisiseste õigusnormide alusel – Liidu ainupädevus
RHS § 3 p 2
Tegemist on jätkuga Kolin lahendile, milles kohus kinnitas enda varasemat seisukohta.
Kolmandate riikide (Hiina Rahvabariigi) ettevõtjate osalemine liidu hankemenetlustes ei ole tagatud. See tähendab, et need ettevõtjad võib nendest menetlustest kas kõrvale jätta või lubada neil seal osaleda, kuid nad ei saa tugineda direktiivile ja nõuda, et nende pakkumusi koheldaks liikmesriikide pakkujate ja direktiivi artiklis 25 viidatud kolmandate riikide (s.o. nt WTO GPA liikmesriigid) pakkujate pakkumustega sama soodsatel tingimustel.
Üksnes hankija (mitte liikmesriigi) pädevuses on otsustada, kas lubada III riigist pärit ettevõtjal hankemenetluses osaleda. Avaliku sektori hankija võib esitada hankedokumentides sellise kohtlemise korra, mille eesmärk on kajastada objektiivset erinevust ühelt poolt nende ettevõtjate ning teiselt poolt liidu ja liiduga artikli 25 tähenduses sellise lepingu sõlminud kolmandate riikide ettevõtjate õigusliku olukorra vahel. Kuigi on mõeldav, et selline kohtlemise kord peab vastama teatavatele põhimõtetele ja nõuetele, nagu läbipaistvuse põhimõte või proportsionaalsuse põhimõte, saab kaebust, milles palutakse tuvastada nende põhimõtete rikkumine hankija poolt, analüüsida üksnes riigisisesest õigusest, mitte liidu õigusest lähtudes (vt ka EKo C-652/22 Kolin).
C‑728/22–C‑730/22, 20.03.2025 Anib ja Play Game
Direktiiv 2014/23/EL – Artikkel 43 – Kontsessiooni muutmine selle kehtivuse ajal – Riigisisesed õigusnormid, mis näevad ette kontsessionääride poolt kontsessiooni kehtivusaja pikendamise eest igakuise tasu maksmise – Kooskõla – Artikkel 5 – Liikmesriikide kohustus anda hankijale õigus algatada kontsessionääri taotlusel menetlus, mille eesmärk on muuta kontsessiooni täitmise tingimusi, kui sündmused, mida ei olnud võimalik ette näha ja mis ei sõltu poolte tahtest, mõjutavad oluliselt kontsessiooniga kaasnevat äririsk
RHS § 123 lg 1 p 1, § 141 lg 7
Kohus leidis, et direktiivi sätted kontsessioonide muutmise kohta on kohaldatavad ka juhul kui muudatus toimub ühepoolselt seaduse alusel ehk ilma poolte kokkuleppeta.
Teine oluline järeldus puudutas de minimis klauslit, mida saab rakendada ka lepingu pikendamise osas ehk pikendamine on lubatav 10% ulatuses esialgsest kestusest.
C‑452/23, 29.04.2025, Fastned Deutschland
Direktiiv 2014/23/EL – Artikli 43 lõike 1 punkt c – Direktiiv 89/665/EMÜ – Kontsessiooni algse andmise täiendav kontroll
RHS § 12 lg 2, § 123 lg 1 p 4
Lepingu sõlmimise ajal oli töövõtja in-house üksus ehk poolte vahel oli sõlmitud sisetehing. Lepingumuudatuse tegemise ajaks oli in-house üksus aga juba ammu erastatud.
Algne kontsessioon seisnes Saksamaa riiklikel kiirteedel tugiteenindusrajatiste (puhkeplatside) käitamise, kuid muudatusega lisati lepingu mahtu ka sõidukite kiirlaadimistaristute ehitamine, hooldamine ja käitamine tulenevalt siseriiklikust õigusest. Fastned ja Tesla Germany vaidlustasid sisetehingu lepingu kehtivuse ja lepingu eseme laiendamise.
Kohus selgitas, et in-house üksusega sõlmitud kontsessioonilepingut saab ettenägematutel asjaoludel muuta (kontsessioonidirektiivi art 43 lg 1 p c, RHS § 123 lg 1 p 4) olenemata sellest, et muutmise ajal ei ole kontsessionäär enam in-house üksus. Kui kontsessionäär on muutmise ajal jätkuvalt in-house üksus, siis muutmise eelduseid kontrollima ei pea.
Kontsessioonilepingu muudatust vaidlustades ei saa esitada vaidlustust kontsessioonilepingu sõlmimise õigusvastasuse tuvastamiseks kui tähtaeg selleks on möödunud (õiguskindluse põhimõte).
Seoses lepingumuudatuse õiguspärasusega selgitas kohus, et ettenägematud asjaolud peavad tingima algse kontsessiooni kohandamist, et tagada sellest tulenevate kohustuste jätkuv nõuetekohane täitmine. See, kas sellisel viisil lepingu eseme laiendamine muudab lepingu olemust või mitte, jäeti paraku siseriikliku kohtu tuvastada.
C‑82/24, 05.06.2025, Veolia Water Technologies
Direktiivid 2004/17/EÜ ja 2004/18/EÜ
RHS § 3
Tegemist garantii täitmisest tekkinud tsiviilvaidlusega.
Kohus leidis, et piisavalt informeeritud ja mõistlikult tähelepanelikul pakkujal peab olema võimalik juba lepingu sõlmimise etapis kindlaks teha, millised sündmused võivad olenevalt olukorrast pikendada garantii tähtaega ning milline on selle lepingu täitmisel tekkida võivate kohustuste ulatus (p 41). Pelk viide riigisisesele õigusele ei võimalda piisavalt informeeritud ja mõistlikult tähelepanelikul pakkujal hankelepingu sõlmimise etapis piisavalt selgelt tuvastada, et garantii rakendamine asjaomases lepingus ette nähtud esialgse tähtaja jooksul võib kaasa tuua garantiitähtaja uuesti kulgema hakkamise, ega võimalda tal ka a fortiori kindlaks teha kohustusi, mis võivad talle selle lepingu täitmisel tekkida.
Euroopa Kohus on juba mitmendat korda rõhutanud, et siseriiklike õiguslike nüansside avaldamata jätmine RHADs toob kaasa kohaliku ja piiriülese pakkuja ebavõrdse kohtlemise. Piiriülene pakkuja ei peaks teadma vaid siseriiklikust kohtupraktikast tulenevaid kohustusi, mida võiks eeldada vaid kohalikult pakkujalt.
Kohtumäärus C-686/24, 10.06.2025 Nidec Asi and Ceisis
Direktiiv 2014/25/EL – Artiklid 39, 70 ja 75
RHS § 461 lg 2
Tegemist on ilma kohtuotsuseta määrusega, mida lubab Euroopa Kohtu kodukorra artikkel 99, sest vastus on selgelt tuletatav kohtupraktikast
Euroopa Kohus, tuginedes oma varasemale kohtupraktikale kohtuasjades Klaipedos ja Antea Polska, selgitas hankijatele esitatatud nõuet viia läbi “kaalumine”, et tasakaalustada konfidentsiaalse teabe kaitse tõhusa kohtuliku kaitse põhimõttega. Itaalia õiguses ei olnud sätteid, mis võimaldaksid hankijal tasakaalustada õigust kohtulikule kaitsele äri- või tehnikasaladuste kaitsega. Euroopa Kohus jõudis järeldusele, et ELi õigusega on vastuolus siseriiklik õigus, mis annab kohtulikule kaitsele ülimuslikkuse, nõudes äri- või tehnilisi saladusi sisaldavate dokumentide avalikustamist ega võimalda tasakaalustamist.
C‑715/23, 10.07.2025 Farmacija
Direktiiv 2014/23/EL, Artikli 4 lõige 2, artikkel 19, Apteegi käitamise tegevus
RHS § 144
Vald andis loa käitada oma territooriumil haruapteeki, avaldamata eelnevalt kontsessiooniteadet.
Kohus leidis, et apteegiteenus ei ole mittemajanduslik üldhuviteenus, mis on direktiivi kohaldamisalast välistatud kontsessioonidirektiivi artikli 4 lg 2 alusel.
Täiendavalt leidis kohus, et apteegi käitamise tegevus, mille põhiese on inimtervishoius kasutatavate retseptiravimite või käsimüügiravimite tasu eest väljastamine ning nõustamine nende ravimite õiges ja ohutus kasutamises, kuulub artiklis 19 kasutatud mõiste „sotsiaalteenused ja muud eriteenused“ alla. Siseriiklik kohus peab aga selgeks tegema, kas apteegi tegevusluba vastab esiti kontsessiooni mõistele ja kui vastab, siis alles saab kindlaks teha, kas selle sõlmimiseks saab kasutada lihtsustatud korda.
C‑422/23, C‑455/23, C‑459/23, C‑486/23 ja C‑493/23, 1.08.2025,Daka
Direktiiv 2004/17/EÜ –Direktiiv 92/13/EMÜ – Artikli 2d lõige 1
RHS § 147 lg 1 p 2, § 4 p 15
Võrgustikusektori elektrienergia tarnimisega seotud tegevuste alla tuleb lugeda ka rohesertifikaatidega kauplemine.
Kohus selgitas, millal saab teatud hinna ja koguse tingimustel täitmislepinguid pidada raamlepinguteks.
Õiguse kuritarvitamise keelu põhimõtet tuleb tõlgendada nii, et sellega ei ole vastuolus, kui võrgustikusektori hankija võib nõuda tarnijaga sõlmitud lepingu tühistamist põhjusel, et see leping sõlmiti riigihanke-eeskirju rikkudes, samas kui selle nõude tegelik põhjus on nimetatud lepingu täitmise kasumlikkuse vähenemine.
C‑282/24, 16.10.2025 Polismyndigheten
Direktiiv 2014/24/EL – Artikkel 72
RHS § 123 lg 1 p 1
Kaasus puudutab raamlepingute muutmist. Raamlepingus muudeti oluliselt kokkulepitud ühikhindu erinevate teenuste lõikes aga raamlepingu kogumaksumust mitte. Hange toimus madalaima hinna baasil.
Ühest küljest suurendati nende teenuste raadiust, mille eest tuli tasuda ainult kindlasummaline hind, 10 kilomeetrilt 50 kilomeetrile. Teisest küljest muudeti algselt kokku lepitud hindu. Täpsemalt tõsteti ühe piirkonna puhul kindlasummalist hinda teenuse kohta 0 eurolt ligikaudu 400 eurole ning teatud vedude kilomeetrihinda langetati 16,5 eurolt 2,5 eurole ja muude vedude puhul ligikaudu 24,5 eurolt 5 eurole.
Kohus leidis, et de minimis klausel (s.o. 10% ulatuses hinna muutmine) seab piirangu, et lepingumuudatus ei tohi endaga kaasa tuua lepingu üldise olemuse muudatuse.
Mõiste „raamlepingu üldise olemuse muutmine“ erineb mõistest „raamlepingu oluline muutmine“ ning et esimene mõiste hõlmab üksnes kõige olulisemaid sisulisi muudatusi, mis toovad kaasa raamlepingu eseme või liigi olulise muutmise või raamlepingu tasakaalu põhjaliku muutuse, mistõttu võib neid pidada ulatuselt niisuguseks, et nende tulemusel kujundatakse raamleping tervikuna ümber.
Raamlepingu tasustamismudeli muutmine, mis toob kaasa raamlepingu kogumaksumuse väga väikese muutmise, ei saa aga mingil juhul viia raamlepingu eseme või põhimõtteliselt raamlepingu liigi olulise muutmiseni. Samas ei saa täielikult välistada, et erandlikel asjaoludel võib tasustamismudeli muutmine, mis toob kaasa raamlepingu kogumaksumuse väga väikese muutmise, näiteks kindlasummaliste ja muutuvate hindade suhtelise tähtsuse väga suur muutmine, viia raamlepingu tasakaalu põhjaliku muutuseni ja seega muuta raamlepingu üldist olemust.
Riigihanke blogi 