Tulemas on hankekelmuse koosseis KarS-s

Justiitsministeerium teavitas Vabariigi Valitsuse poolt heakskiidetud seaduseelnõust, millega võetakse üle Euroopa Liidu (EL) finantshuvide kaitse direktiiv (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2017/1371/EL). Muuhulgas sätestatakse sellega KarSis uus kooseis – hankekelmus, mis kahjustab liidu finantshuve. Eelnõu ja seletuskiri on kättesaadavad siit.

㤠2091. Hankekelmus Euroopa Liidu finantshuve kahjustades

(1) Euroopa Liidu finantshuvide kahjustamise eest Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr 966/2012 artikli 101 lõikes 1 nimetatud lepingu alusel saadud vara mitte-eesmärgipärase kasutamise teel varalise kasu saamise eesmärgil – karistatakse rahalise karistuse või kuni neljaaastase vangistusega. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahalise karistusega.“

Seletuskirja kohaselt võib hankega seotud kelmuse puhul direktiivi kohaselt lisaks tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse loomisele (alternatiivid i ja ii, mis on kaetud KarS §-s 209 sätestatuga) olla tegemist ka olukorraga, kus kavatsetult tekitatakse kahju ausal teel sõlmitud lepingu mitte-eesmärgipärase täitmisega. “Oluline ei ole selle koosseisu puhul väära ettekujutuse loomine tegelikest asjaoludest, vaid saadud vahendi mitte-eesmärgipärane kasutamine, nt muul eesmärgil, kui see on lepingus või muus regulatsioonis ette nähtud. Soodustuskelmusest, täpsemalt § 210 lg 2 teisest alternatiivist eristab seda selgelt asjaolu, et kõnealuseid vahendeid ei saada täielikult ega osaliselt tasuta. … Tegu on karistatav siis, kui lepingust või muust regulatsioonist tulenevast eesmärgist kaldutakse kõrvale, toimepanijal on eesmärk saada varalist kasu ning tal on vähemalt kaudne tahtlus kahjustada Euroopa Liidu finantshuve. Teo karistatavus ei sõltu kahju suurusest (vrd usalduse kuritarvitamise puhul suur varaline kahju). Varalise kasu saamise eesmärk ei hõlma mitte ainult teo toimepanija poolset kasu saamist, vaid ka võimalikke kolmandaid isikuid, kelle kasuks EL finantsvahendite arvelt saadu pööratakse.”

Siiamaani on hangetega ja struktuuritoetustega seotud kuritegusid menetletud soodustuskelmusena või tavapärase kelmusena. Seletuskirjas võiks olla täpsemalt lahti selgitatud, mida täpsemalt mõeldakse hankelepingu alusel saadud vara mitte-eesmärgipärase kasutamise all. Kui sellega on mõeldud seda, et hangiti eurotoetustega seadmed toote x tootmiseks, kuid päeva lõpuks tuvastatakse, et seadet kasutatakse hoopis teisel otstarbel, siis pole selle koosseisu täitmise eelduseks tingimata riigihangete seaduse rikkumine. Eeltoodud näite puhul võiks öelda, et on hankija enda otsus, mis otstarbel ta hangitud asju kasutab ja tegemist ei ole ebaseadusliku hankelepingu muudatusega (vt RHS § 123). Kui aga mõeldud on seda, et vara mitte-eesmärgipärane kasutamine on ikkagi seotud õigusvastase hankelepingu muudatusega, siis on ka arusaadav koosseisu nimetamine “hanke”kelmuseks.

Kokkuvõttes, jälle tasub eurotoetusi taotledes sügavalt kümme korda sisse hingata ja mõelda, kas toetuse najal investeeringu tegemine väärib vangi mineku riski, sest KarSi lisandub järjekordne kergelt arusaamatu koosseis eurotoetuste väärkasutamise osas.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s