Numbritest vaidlustusmenetluse statistika taga

Aprilli alguses avaldati Riigihangete Vaidlustuskomisjoni statistika 2023. a vaidlustuste osas. Tutvuda saab sellega siin.

Kuid mis toimub numbrite taga?

Üldine suundumus vaidlustamisega

Vaidlustuste arv suurenes võrreldes aastataguse ajaga 22,22% ehk 171 vaidlustuse pealt 209 peale. Tegemist on märkimisväärse tõusuga, kuid vaatama peaks pikemat pilti:

Nagu näha on 209 vaidlustust pigem tagasihoidlik arv ning 2022 oligi lihtsalt märkimisväärselt vähem vaidlustusi. Enda kogemusest ja vestlustest ettevõtjatega võin tuua siia mitmeid põhjuseid numbrite taha:

• Paljud vaidlused on nö selgeks vaieldud – ei ole põhjust pidada perspektiivitut vaidlust, kui kohtus või VAKOs on sarnast vaidlust juba varem peetud ning hankija otsus on sellega kooskõlas.
• Pakkujatel oli (vähemalt teatud valdkondades) 2022 ja 2023 väga palju tööd ning hangetes osalemine ja nendes kaotamise vaidlustamine ei olnud prioriteet, millele ressursse kulutada (erasektor parem tellija).
• Liiga agar ärisaladuse kaitsmine ja üldine vähene põhjendatus – kui ettevõtja ees on vaid must kast, siis selle pinnalt vaidlemine on liiga suur risk. Kuigi Euroopa Kohus on juba mitmes lahendis öelnud, mida võib ja mida ei või ärisaladuseks pidada (nt enamjaolt kvalifikatsiooniga seonduvad andmed) ja milline on hankija avaldamiskohustuse ulatus otsustest teavituse saates, siis eiratakse seda siiski massiliselt. Ning ratsionaalne ettevõtja ei taha üldiselt mustas kastis vaielda.

Kui vaidlust ei jõua ära pidada

Mis puudutab vaidlustuse menetlusse võtmist ja sisulise otsuseni jõudmist, siis nimetatud 209 vaidlustusest jõuti sisulise otsuseni 147 korral. See tähendab, et 62 vaidlustust jäi erinevatel põhjustel sisuliselt läbi vaatamata ja enimlevinud põhjuseks oli hankija poolt vaidlustaja väidetud õigusrikkumise kõrvaldamine või otsuse või riigihanke kehtetuks tunnistamine.

Kogemus räägib, et kui hankija tunnistab vaidlustatud otsuse või riigihanke ise kehtetuks peale vaidlustuse laekumist, siis ikka seetõttu, et vaidlustaja on tabanud “naelapea pihta” ehk siis hankija ei hakka VAKO sisulist otsust ära ootama, vaid teeb ise vastavad korrektuurid. Statistikas ei kajastu see vaidlustuse põhjendatuks tunnistamisena, mis kuulub juba sisulise otsuse alla.

Kuidas vaidlused lahenevad?

Statistiliselt siiski enam hankija kasuks aga seis on väga tasavägine.

See tähendab, et otsuste järelkontroll on tõesti sõltumatu ning ei vasta tõele müüt, et vaidlustusmenetluses jääb alati hankija peale.

Võrreldes 2019. aastaga on diametraalselt muutunud vaidluste lahendamise viis. Kui 2018. aastal vaadati istungil läbi 79 vaidlustust ja 2019. aastal 34 vaidlustust, siis 2023 ainult 3. Koroonaepideemia tegi siin omad korrektuurid ning sellele ei aita kaasa ka tehniline tõsiasi, et vaidlustuskomisjonil puudub siiamaani tehniline võimekus teha videoistungeid. Nii on muutunud normiks, et esimene istung hankeasjas toimub alles halduskohtus ja seda ka juba peamiselt füüsiliselt (või vähemalt hübriidina). Sealjuures korraldab VAKO vaidlustuse läbivaatamise avalikul istungil juhul, kui vaidlustuskomisjon peab seda vaidlustuse lahendamiseks vajalikuks või kui vaidlustaja ja hankija seda mõlemad nõuavad. Kuna VAKO ei pea avalikku istungit ise kunagi vajalikuks ning ka turuosalised mingil põhjusel enam mitte (pean siin ka ise peeglisse vaatama), siis ongi nii läinud, et istung on täielik haruldus. Peaks siiski taaselustama istungite tava, eriti kui nüüd on ka üldine vaidlustuste arv madalam kui VAKO kõrgaastatel (nt 2014, 2020).

Mida enim vaidlustatakse?

Enim pakkus eelmisel aastal vaidlemisainet pakkumuse edukaks tunnistamine, mille taga on peamiselt kaks asja: pakkumuste hindamine ehk reastamine ja alapakkumused. Kuigi võiks arvata, et alapakkumuse osas on nii palju vaieldud, et neid vaidluseid enam ei ole, kuid nii see siiski pole. Mis puudutab hindamist, siis vaieldakse näiteks proovitöödele ja teenuse kavadele antud punkte või muid kvaliteedile antud hinnanguid.

Teine suurim vaidluse allikas on pakkumuse vastavus ehk kas pakutu ise või selle kohta esitatud dokumendid vastasid hankija nõutule.

Märkimisväärselt vähe vaieldakse riigihanke alusdokumentide üle ning praktikas näen, et alles hanke tulemusi vaidlustades hakatakse esitama argumente ka RHAD õigusvastasuse osas (a’la “on jah tingimusele mitte vastav toode aga tingimus ise on diskrimineeriv”), kuid peale pakkumuste esitamist ei saa enam vaielda RHAD õigusvastasuse osas. Tingimused valatakse nö betooni ning seda vaidlust enam hiljem avada ei saa.

Mis on VAKO otsustest edasi saanud?

Vaidlustuskomisjoni otsuse peale esitati kaebus halduskohtule 32 korral, millest seisuga 18.03.2024 on jõustunud lahendini jõudnud 29 haldusasja

• kaebus jäeti rahuldamata 19
• kaebus rahuldati, sh 1 osaliselt 4
• muu (tagastamine, menetluse lõpetamine (sh loobumine, kompromiss) 6

Kuna statistika ei ütle, kas 32 kaebust esitati 2023. aastal või 2023. aasta otsustele, siis ei saa siit teha täpset järeldust, mis on edasikaebe protsent, kuid suures plaanis on see siiski väike ning need vähesed otsused, mis vaidlustatakse, jäävad üldjuhul ka kohtus püsima. See tähendab, et riigihangete vaidlustuskomisjon kui kohustuslik kohtueelne vaidluste lahendamise organ toimib efektiivselt ning aitab vähendada kohtute koormust. Aeg-ajalt mõlgutatakse mõtteid VAKO likvideerimise osas ja tavapärase kohtusüsteemi rakendamisest hankeasjades, kuid statistika pinnalt ei tundu see ühestki otsast vajalik ega mõistlik.

Keda huvitavad suurimad vaidlustajad ja hankijad, kelle hankeid enim vaidlustati, siis selleks peab piiluma otse statistika faili.